Koeraomanikud, elementaarsed viisakusreeglid kehtivad ka teile!
Just täna oli mul võimalik jälle näha, kuidas leidub teatud liiki koeraomanikke, kes kas pole reeglitest ja seadustest üldse teadlikud või kes eiravad neid tahtlikult. Sõites trolliga koju, astus ühest peatusest peale suure valge bokseriga noormees. Koeraga jäädi trolli keskele lapsevankri kõrvale seisma ning loomulikult puudus koeral suukorv. Jälgisin hirmuga, kuidas koera ilmselgelt häiris tema kõrval oleva väikelapse nutt ja kätega vehkimine. Olukord oleks võinud halvasti lõppeda, õnneks väljus ema paari peatuse pärast. Koeraomanik võib küll olla veendunud, et tema koer tema teada mitte kedagi mitte kunagi ei hammustaks, aga selles ei saa paraku sada protsenti kindel olla. Võõras heli, lõhn, trolli peale kobiv joodik, koera koonust kinnihaarav väikelaps - ühistransport pole see koht, kus oma koera leebust ja stressitaluvusvõimet nii uljalt testima hakata!
Hiljem poodi minnes nägin mitte ühte, vaid kahte väikest koera, kes olid asetatud toidukärusse. Üks üles lapse istmele, teine lihtsalt niisama kärusse. Ma pole kindel, kas selle suhtes on mingeid reegleid (või teeb iga pood need ise), aga mina küll ei tahaks oma kaupa panna kärusse, kus koer on jaluli sees olnud, ilastanud ja karva ajanud. Viisaka käitumisena see paraku küll ei tundu. Lisaks on nii mõnigi laps koerakarvadele allergiline ja allergiku emana oleksin ma küll väga tige, kui tavaline käik poodi piima ja leiva järele lõppeb haigla traumapunktis, sest lapse hingamisteed on ühe ülbe koeraomaniku tõttu kinni paistetanud.
Mõte antud nupuke kirjutada tekkis aga paar päeva tagasi laste mänguväljakul, kus 3 tunni jooksul koerakeelumärgi alt umbes viis inimest läbi jalutas muretult, koerad õnneks enamasti rihma otsas (kuigi üks ebamäärast tõugu väike Pitsu jooksis ka niisama). On põhjused, miks koeri ja väikeseid lapsi ei ole väga mõttekas ühel ja samal territooriumil hoida: mõlemad on ettearvamatu käitumisega. Kasvatusest hoolimata. Nii mõnigi väike laps võib hakata koera poole jooksma: "Kutsu! Kutsu!". Koer võib seda rünnakuna käsitleda, olgu ta nii leebe ja hästi kasvatatud kui tahes. Teiseks, koerad, eriti isased, pissivad ja kakavad. Õnneks on koerajunnide üleskorjamise viisakas komme levinud lõpuks ka Eestisse, aga sellele ei vaata ma küll hästi, kui koeral lastakse vastu laste mänguatraktsiooni jalga tõsta. Koerte jalutamiseks on teised kohad ja ei pea tingimata otse läbi laste mänguväljaku tulema! Samuti leidub koerte pissitamiseks kohti, kus ei mängi väikesed lapsed. Alleed, mänguväljakuta pargid, koerte jooksuaiad jne.
See, et sul on koer (ja olgu see kas või kallis paberitega tõukoer), ei tähenda, et sa võid reeglite peale ise jalga tõsta. Reeglid on loodud selleks, et neid järgitaks ja kui sa ei taha oma peniga olla järgmise Õhtulehe kaanel ("Bokser pures väikelast!"), siis ole nii kena ja järgi neid reegleid. Suukorv ei maksa üldse palju ja paar sammu laste mänguväljakust mööda minna ei väsita ei sind ega su koera. Koera toidukärusse panemise üle pole üldse mõtet pikemalt diskuteerida - see on ebaviisakas ja ebahügieeniline.
