Kodulähedane kool tuleb teha kohustuslikuks!

Koolide teemal on kirjutatud palju. Enamik linnainimesi kiidab mammutkoole - küll on seal hea õppida! Ka osa maainimestest saadab oma võsukese just kaugele suurde kooli, kuigi endal võib põhikool olla just nurga taga. Aga ikka on vaja uhkustades öelda: "Näe, meie laps käib linnas õppimas".

Miks nad seda teevad? Arvate, et karjas on kangesti hea õppida? Sugugi mitte, sest just seal tekivad erinevad grupid, kes terroriseerivad kaasõpilasi nii koolis kui ka peale tunde. Õpetajad ei tea tihti laste nimesidki ning tarkust ei ole võimalik kära ja kiusamise sees omandada - mis kvaliteetsest õppest me saame siis rääkida? Pole ime kui jälle leitakse mõni noor kuskilt, kes on endalt elu võtnud just kooliprobleemide tõttu.

Vaja oleks läheneda igale noorele personaalselt ja usalduslikult, et teada saada, mis just temale kõige sobivam õppevorm on. Kõik ei ole aktiivsed sipelgad, alati leidub omaette nokitsevaid isendeid - tihti tulevadki just nendest edukaimad spetsialistid erinevatel elualadel, kes mõistavad paremini ühiskonnakorraldust. Ei kiru ega hädalda, vaid teevad oma asjad hoolikalt ära.

Ise õppisin samuti ühes väiksemas põhikoolis, mis on praegugi alles ja järjekorrad sinna on pikad, sest iga indiviidi koheldakse just sedasi, nagu temale sobib. Õppimine toimub seal rühmades (3-6 õpilast) või klassides, kus on korraga kõige rohkem 20 noort. See on suurepärane lahendus, kus ei toodeta ajuvaba massi, vaid tehakse mõistusega õppimist

Vene ajal oli masstoodang populaarne, kuid miks peab see ka tänapäeval edasi jätkuma? Olen väikeste maa- ja linnakoolide jätkamise poolt ning selleks, et nad püsiksid jätkusuutlikud, tuleks teha kohustuslikuks käia oma kodulähedases koolis, kuhu saab iga kell jala minna.