Mitte ühegi teise maa inimesed ei ole nii ebaviisakad kui seda on eestlane! Kindlasti ei ole seda Venemaalt külla tulnud ja kohalikud venelased. Vastupidi - nad on normaalse suhtlemisega või rõhutatult viisakad, aga seda loomulikul moel, mitte teeselduna. Kõikide ülejäänud maade esindajad suudavad suhtluse teenindajaga läbida jäädes elementaarse viisakuse piiridesse ka siis, kui teenindusettevõte on käki keeranud või klienti segab tehniline häire ettevõttes või õnnetus vm teenindajast mitteolenev põhjus. On muidugi erandeid tugevas joobes soomlaste näol jne.

Eestlane on selgelt eristuv oma sapisusega. Ta ilme teenindusettevõttesse sisenemisel on juba äramärkimist väärt. Selline altkulmu ja instinktiivselt vigu otsiv või siis endasuguseid otsiv....et saaks kellegagi mürki jagada. Sapisusega käib kaasas pretsedenditu ülbus ja põhjendamatu kõigi, millega-kellega kokkupuude, kritiseerimine. Põlastav pilk, mida ei püütagi varjata, kingitakse kõigile, kes vastutulevad, aga eriti teenindajatele. Ma ei viitsi näiteid tuua, aga kui eestlane tuleb leti juurde, siis peale küsimuse esitamist (mis on omakorda absurdselt rumal nagu näiteks: "Kus teil on siin su kingad? Järsku mõeldi jalatsipoodi nimega SHU?) vastust ootamata salvatakse "Ah, mida see ka siin teab!" ja purjetatakse edasi kõige pihta vihaseid pilke tulistades.

Järgmine variant on veidi lahedam. Selline eestlane jalutab nina püsti ja käed taskus nagu rannapromenaadil. Pilgud ei kohtu, sest selline tavaliselt ei lasku nii madalale, et vaadata inimesele (eriti mingile närusele teenindajale, kel pole oma firmat) otse silma, aga näkku on kirjutatud selgelt loetav hinnang - olge te siin õnnelikud, et ma suvatsesin teie poodi siseneda. Ma niikuinii nii madalale ei lasku, et teil midagi ostan, sest teenin enda firmas tuhandeid ja teen kõik oma ostud Londonis või Stockholmis. Tulin vaid korraks, sest tänaval hakkas külm.

Sellise ümber on kõigiga rivaalitseva ja rikkuse kogumises võistleva tõusiku aura nii paks, et...õnneks minu nahk on veel paksem!