Kiusajaid tuleb õpetada oma peaga mõtlema

Et olen ise olnud koolivägivallas kannataja, siis nüüd, kui on aeg teatud kauguses, võin näha asja kõrvalt ning seda analüüsida. Peamine põhjus antud olukorras on õige lihtne, sest igaüks peab elus oma koha leidma ehk seega kohanema. See aga toimub kahepoolselt.

Kollektiivis otsime omasarnaseid. Nii ongi peamised kannatajad need, kes teistest enam erinevad. Esimesed kannatajad on need, kes väliselt erinevad. Hiljem need, kes on muul moel teistsugused, kaasaarvatud majanduslikult.

Peamised kiusajad on tavaliselt need, kes on ebakindlad ja vajavad kõiges välist kinnitust. Selleks on kõige lihtsam tunda kedagi endast nõrgemat, õnnetumat. Et selles veenduda, pannakse ta olukorda, kus ta kaotab ja tunneb end halvasti. Kiusaja aga tunneb end tugevama ja seega ka õnnelikumana. 

Et vältida ühe puhul alaväärsuse ja hüljatuse suurenemist ja teise puhul arusaama, et tugev on see, kes teist n-ö paika paneb, siis ei aita see, kui me selgitame neile, kes on hea ja kes on paha, sest sisimas tahame olla head ning saada selleks ka välist kinnitust.

Vanemate ülesanne on selgeks teha olukorra põhjus ning lasta osapooltel selgitada olukorras enda osa ja küsida, miks ta seda tegi. Samuti pole paha, kui aitate neil olla teise olukorras. Kui minu ajal polnud psühholoogi, siis nüüd aitaks tema abi, sest tegelikult vajavad hingetuge mõlemad. Kõige lihtsam on hukka mõista ja nimetada kiusaja halvaks inimeseks. Pealegi on ühiskonnas vale hoiak nimetada antud teo puhul inimene halvaks.

Tegelikult on paha tema tegu, mitte ta ise. Olukorda saab vaid siis parandada, kui õpetame lapsi nägema olukorda laiemalt ning panna end teise olukorda. Meie, täiskasvanute, ülesanne on vältida liigse süütunde tekkimist. Selleks on vaja näha igat tegu eraldi ja laskma tegijal see parandada. Ainult nii on võimalik kasvatada neis vastutustunnet, nägema ennast igas oma teos ja olukorras.

Olukord paraneb vaid siis, kui muudame oma mõtlemist. Tuleb näha rohkem asju täpsemalt, hinnata laiemalt, osata panna end teise olukorda ja vältida kaasinimeste lahterdamist omadeks ja võõrasteks, õigeteks ja valedeks.

Peamine takistus edasiliikumisel meeldivama ühiskonna poole, on moonutatud maailmapilt inimesest. Nõukogude kord ju keelas näha inimest oma mätta otsast, aga nii me ju näeme elu ja ennast. Samuti ei tea ja oska paljud oma olukorda paremaks muuta, sest see saab paraneda ainult läbi enese mõtlemise muutmisel.

Kui tahame vähendada koolikiusamist, peame õpetama lapsi oma peaga mõtlema ja selleks parim vahend on olukordade analüüsimine. On ju elu olulisim oskus teha valikud ja seda saab teha vaid inimene ise.