Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Kiirabi juht: kümme korda aastas vajame päästeameti abi, et hädalise juurde sisse pääseda

 (82)
_MG_4414
Foto on illustratiivneFoto: Sven Arbet

"Iga asi on kahe otsaga - selles veendusin, kui tuttav rääkis mulle paar päeva tagasi traagilise loo oma emast, kes hukkus, kuna kiirabi ei pääsenud majja sisse," alustab lugeja oma kirja.

"Fonolukk on päris hea asi, mis piirab varaste, kodutute ja ohtlike narkomaanide ligipääsu maja trepikotta. Üldjuhul on fonolukuga varustatud trepikoda palju puhtam ja turvalisem võrreldes niisugusega, kus seda pole. Fonolukul on aga ka väga suur puudus, mis võib vahel olla elu ja surma küsimus, nimelt mu tuttaval suri ema fonoluku tõttu.

Öösel kella 23:00 paiku helistas see vaene proua hädaabinumbrile 112 ja palus kohale kiirabi, kuna tundis valu südame piirkonnas. Kiirabi jaoks on see tõsine väljakutse, seega jõudis kiirabibrigaad kohale viie minutiga.

Tegemist oli viiekorruselise majaga, kus on kõik uksed varustatud fonolukuga. Naisterahvas jõudis avada ainult oma korteri ukse ja kaotas enne kiirabi saabumist teadvuse. Kiirabi meeskond helistas trepikotta pääsemiseks fonoluku kaudu kõik korterid läbi, kuid keegi ei vastanud: ei hädas olev proua, ei keegi naabritest. Alles pool tundi hiljem said kiirabiarstid sisse, kuna keegi selle maja elanik tuli peolt koju ja tegi selle neetud ukse lahti, aga oli juba hilja.

Selles loos jäi kiirabil üle vaid surma konstateerida. Kui poleks olnud fonolukku, oleks vanem proua surmast päästetud, ütles arst mu tuttavale.

Seotud lood:

Olgu fonolukud olemas, aga kas tõesti ei ole mingit võimalust teha kiirabile, politseile ja päästjatele midagi universaalvõtme sarnast? Sellise võtme juures on ka oma puudused, aga alternatiiv pole parem: et päästekomando lammutaks iga kord ukse maha, kui keegi vajab abi," arvab lugeja.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas seletas Delfile, et kui brigaad kutsuja juurde sisse ei pääse, siis võetakse uuesti ühendust häirekeskusega ja püütakse välja selgitada, kas on tõenäoline, et ta on vahepeal teadvuse kaotanud, või teeb keegi hoopis halba nalja. Kui esimene variant tundub usutav, kutsutakse kohale päästeamet ja minnakse sisse akna kaudu, kuigi on ette tulnud ka ukse teisaldamist.

Lugejakirjast ei selgu, kus ja millal antud juhtum aset leidis. Adlase sõnul tuleb Tallinnas päästetöötajatel kiirabiarstide sisselaskmiseks kohale tulla umbes 10 korda aastas.