Kesknoor: me teeme oma poliitilise valiku teadlikult!
Noored ei taha enam põrsast kotis osta ning neid pastaka ja kondoomiga enam poliitikasse ei meelita. Noored küsivad, mida ma saan reaalselt muuta, kas minu ideesid kuulatakse ning kas need võivad leida rakendust? Need on vaid mõned küsimused, mida esitab noor end poliitikaga sidudes, kuid ta soovib neile kindlaid vastuseid.
Tean, et Eesti üks juhtivpartei, teeb süsteemselt enne igat valimisperioodi erinevates Eesti otstes noortele pidusid ning läbi selle üritab noori aktiviseerida enda toetamiseks kampaaniate ajal. Nii kui pidu läbi ja valimised möödas, unustatakse noored kuni järgmise korrani, kui on peale kasvanud juba uus põlvkond. Ükskord pidu saada on lahe, sest noorus ongi elamiseks aga kui sinu häid mõtteid reaalselt kuulda ei võeta, siis kaovad need noored kiirelt poliitikast ning pettuvad oma valikutes.
„Milline noor saab öelda selgelt, et ta mõistab poliitikat?,“ kõlas eile Delfi Rahva hääles ilmunud loos küsimus. Vastan ausalt - ega poliitikat ongi raske defineerida ja mõista, kuid see ei tähenda, et noored ei teaks, mis tähendab olla poliitilise organisatsiooni liige. Võiks ju küsida vastu, mida teab 10 aastane skautlusest? Ei teagi midagi aga ta õpib ning täiskasvanuks saades on tal olemas vägagi oluline kogemustepagas eluks, mis avab talle nii mõnegi ukse.
Ütlen otse, olles ise 18-aastasena astunud parteisse (enne seda olnud 3 aastat noorteorganisatsiooni liige) ei ole ma kordagi seda otsust pidanud kahetsema. Ei ole mind suguvõsa kokkutulekul kividega loobitud ega altkulmu jõllitaud. Oma valikutes tuleb olla kindel ning selg sirgu lüüa ja seista oma sõnade ja tegude eest.
Kümne aasta pärast kujundavad poliitika mainet Eesti rahva seas tänased noored ning kui nad ei astu täna poliitikasse, siis homme, võib juba hilja olla. Ei möödu päevagi kui keegi ei saadaks enda initsiatiivil minu meilboxi kirja, sooviga liituda Keskerakonna Noortekogu. Peamiseks põhjuseks on just soov teha midagi kasulikku meie kõigi hüvanguks ning saada osa parimast poliitikakoolist Eestis.
Terve rida täna Riigikogus olevaid poliitikuid on teinud oma esimesed sammud just erinevates poliitilistes noorteorganisatsioonides- Jüri Ratas, Kadri Simson, Sven Mikser (Keskerakonna Noortekogu) Kalle Palling, Lauri Luik, Kristen Michal (Reforminoored) jne.
Kõigist ei saa ega peagi saama poliitikuid, kuid teadmisi, sõpru ja kogemusi annab poliitikas osalemine kõvasti. Oma elus puutub iga inimene vähem või rohkem kokku poliitikaga- see on elu lahutamatu osa, nii et ärgem kartkem teha sellega algust juba varakult.
Autor on Keskerakonna Noortekogu peasekretär.
