Kes tegi? Ise tegi!
Valimistel usaldame me valituks osutunud inimeste kätesse oma riigi. Kui see on inimese jaoks hoomamatult ebamäärane kategooria, siis võime ka lühidalt öelda, et nende kätte usaldame me oma elu. Ja see on juba isiklikult tajutav suurus - lähedane mõõde.
Kirjutades valimissedelile kandidaadi numbri, delegeerime me valijana oma riiki juhtima inimesed, kes teevad seda meie arvates parimal viisil. Keda aga valida? Kuidas teha tarka valikut, et hiljem kahetsema ei peaks?
Tark valik algab targast valijast. Milline on tark valija? Tark valija on haritud valija. Kuidas teha valikut mittetäieliku informatsiooni tingimustes? Haritud valija kasutab valiku tegemiseks elu jooksul omandatud teadmisi, kogemusi, intuitsiooni jms ning arvestab neid oma valikul. Hea valik eeldab valiku tegija arusaamist valiku olemusest - tehes valikut, püüame me vaadata tulevikku. Ja mitte ainult vaadata, vaid seda ka aktiivselt luua - mõjutada sündmuste kulgu meile meeldival viisil.
Sellest aru saamiseks peame süvenema põhjuse ja tagajärje vahelisse seosesse. Et saaks tekkida tagajärg, peab sellele eelnema põhjus. Kui me soovime, et tagajärg oleks meile meelepärane, peame me eelnevalt keskenduma põhjusele, valimiste puhul siis valiku tegemisele.
Meie tegu - valik, loob põhjuse millegi tekkimisele, tagajärjele. Selleks, et ette kujutada meie riigi tulevikku, peame me suutma näha oma valikute tagajärgi, aga just meie valikust otseses seoses on ka see veel juhtumata tulevik - kas “hea” või “halb” ja nende vahele jäävad väärtused. Tulemuse osas oleme niisiis suurimad “süüdased” meie ise, nagu eesti muinasjutus: "Kes tegi? Ise tegi!"
Niisiis on parim valiku tegija, parim valija see, kes mõistab oma valikute tagajärgi. Suudab teha valiku vastutustundlikult - vastutada oma valiku eest. See ei ole pelgalt sõnakõlks ja ennast ei saa välja vabandada põhjendusega, et mina ei tea midagi, mina seda ei teinud ja minu käest ei küsitud. Küsiti küll.
Mis juhtub siis, kui inimene ei lähegi valima? Kas tuleb maailmalõpp ja Eesti riik variseb kokku? Mitte midagi sellist. Kui poliitikast mittehuvituv inimene ei lähe valima, siis ta käitub valimistulemuse suhtes vastutustundlikult. Võib-olla järgmisel korral tekivad tal mingisugused poliitilised eelistused ja siis valib ta juba teadlikult, nii väljendab valimistulemus rahva tegelikke eelistusi. Valiku tähtsusest aru saav valija on teadlik, millist Eestit ta tahab ja läheb valima igal juhul, aga tema valik on kaalutud. Valima minnes ta ka vastutab antud hääle eest.
“Voodist välja” aetud ebateadlik valija, olgu siis tema tegutsemise motiiv milline iganes - lubatud hüve (pudrumäed ja piimajõed) või kardetud kahju (teeme valimised kohustuslikuks ja kirjutame puudujale trahvikviitungi), ainult rikub oma ebateadliku valikuga üldtulemust.
Lisaks osutab ta ka teene “populistidele” - nendele, kes teevad oma panuse just rahva rumalusele, koostades talle suunatud primitiivse reklaamisõnumi. Sõnumeid võib saatjalt vastuvõtjale edastada mitmel moel: ülekantud tähenduses siis alates digitaalsest informatsioonist kuni lipukestega vehkimise ja suitsusignaalideni. Primitiivne vastuvõtja vajab primitiivset sõnumit, siit tulenevad ka need meid häirivad sisutühjad ühesõnalised hüüatused.
Tegelikult ei ole vaja laskuda kellegi niinimetatud tädi Maali tasemele, sellesama, kes elavat legendi järgi “maal”. Sellise tädimaali valima meelitamine on kogunisti kurjast, põhjustest juba rääkisime.
Niisiis tuleks püüelda olukorra poole, kus mitte ei selgitata “lihtsa inimese tasemel”, vaid vastupidi, ei solvata “tädi Maali” intelligentsust ja räägitakse temaga asjadest nii, nagu need on.
Lõpetuseks jääb meile kõigile soovida tarku valikuid ja haritud valijat, sest ainult rumal kõnnib läbi elu nagu läbi lilleaia, tark teab täpselt, kus kapsas, kus kaalikas.
