Kaudsed tõendid, mis näitavad, et Savisaar võis olla KGB agent
Üks visalt kaduv lugu pajatab meile seda, et Rahvarinde (ametlikult Rahvarinne Perestroika Toetuseks) loojaks ei olnudki tegelikkuses tollane Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja Edgar Savisaar, vaid hoopiski Nõukogude Liidu salapolitsei (miilits) KGB. Tehti seda selleks, et uutmisega alanud rahvuslikku ärkamist NLKP varjatud kontrolli all hoida. See tähendaks seda, et Savisaar polnud keegi muu, kui KGB kaastööline ja tankist.
Teame, et Rahvarinne mängis hiljem üsna suurt osa Eesti taasiseseisvumise protsessis. Kuidas seda siis seletada, kui väidetavalt oli tegu KGB sünnitisega? Võib öelda, et Rahvarinne lõpuks lihtsalt "kaaperdati" KGB kontrolli alt rahva poolt ära. Kui on tõsi see, et Savisaar oli KGB ettur, siis sattus ka tema rahva kätte "pantvangi". 1991 augusti Teletorni sündmustes võib näha ka KGB katset Savisaarest kangelane teha, mil pärast seda, kui Moskvas putš oli juba läbi kukkunud, tuli Savisaar Vene vägedega läbirääkima ja väljus lõpuks teletornist suure võitjana.
Teame, et Savisaare sooviks ei olnudki Eesti Vabariigi taastamine, vaid hoopis uue Eesti riigi mooduistamine nö nullist. Sellega oleks automaatselt antud kõigile (ka sõjaväelastele peredega) Eesti NSV-s viibinud elanikele kodakondsus. Sellega oleks tänaseks päevaks mitteeestlaste osakaal võimustruktuurides vähemalt neli korda suurem. Mis oleks see tähendanud eesti rahva säilimisele, võib vaid oletada.
Lisaks pooldas Savisaar 90-nendatel Ida-Virumaale autonoomia andmist. Nii oleks tõenäoliselt tekkinud Eestisse oma "Dnestri-äärne" või siis "Lõuna-Osseetia" piirkond. See kõik oleks olnud ohuks Eesti Vabariigile.
Lisaks teame Savisaare venemeelset poliitikat, halvasti varjatud põlgust Eesti vastu ja Venemaal käike (raha küsimist jne). Kõige selle valguses võib küsida, kas Savisaar oli ehk tõesti KGB ja ehk hiljem isegi FSB kaastööline? Vaevalt, et me sellele küsimusele kindlat vastust kunagi saame, sest KGB arhiivid ei asu Eestis. Kuid kaudsed tõendid seda ei välista, pigem kinnitavad.
Kõige selle valguses on tragikomöödiline jälgida seda, kuidas hääbuva ja kõigi peale (peale Vene TV) tigetseva munitsipaalpoliitiku tasemele langenud Savisaar püüab jäädvustada end Eesti ajalukku kui suurt taasiseseisvumise liidrit. Võib ju raisata raha ja rajada Harju mäele kasvõi 200 meetri kõrguse Savisaare kullast kuju, muuta Linnahall Savisaare Mauseleumiks ja täita Tallinna TV teda ülistavate saadetega. Üks on aga kindel - vägisi armsaks ei saa!
