Mina pole suurem asi kodukokk ning kampaaniaga kaasa ei läinud, sõbrannade tehtud koduleiba olen aga alati hea meelega söönud. Natuke pani imestama asi, et neid tehakse spets masinaga. Kuhu jäävad suur kivist ahi ja puust leivalabidas? Aga ega maitse nende puudumise all ei kannata. Värske leib on värske leib.

Paraku lõpuks vaibub iga moeõhin tasapisi. Leivaküpsetajaid on ümberringi vähemaks jäänud, juuretist ja retsepte enam nii vaimustunult ei jagata.

Ootamatult on aga nüüd hoopis mehed teatepulga üle võtnud - siin ja seal tutvusringkonnas kuulen naistelt, et nende mees on äkki hakanud leiba küpsetama! Ja kus peres endal veel leivaküpsetusmasinat ei ole, sinna on nüüd just mees selle ostnud. Meeste leivategu on leiva iseküpsetamise kombe äkki jälle ellu äratanud. 

Natuke kahtlustan, et mehi võlub asja juures mitte niivõrd tulemus või toitumine, kuivõrd just protsess - vinged masinad, nupud, süsteemid ja taimerid on mehepoegi alati võlunud. Vahet pole - leib on leib! Tore ikka, et miski mehi rohkem koduses elus osalema meelitab!