Kas olen rumal kui valisin masendusega viinapudeli asemel hoopis 10km jooksu?
Mind ajendas kirjutama Eugen Vegese artikkel "Alkoholismi vastu aktsiisi tõstmisega ei võitle!".
Kas üleüldse mõnest ühiskondlikust debatist on miskit asjalikku otsust sündinud? Mingit tegevuskava, millest tolku on? Olgu, ma olen liig skeptiline - fakt on see, et tubaka ja alkoholi kättesaadavuse raskendamisega (pole silma all nii palju, vanus kõrgemaks, et osta) saadakse mõni komakoht sellest aastasest absoluutalkoholi tarbimisest alla, aga keelamisega piiri ületades läheb asi vastupidi: keelatud vili alles maitsema hakkab!
See käraka- ja tubakaäri on nii majandusse sisse süüvinud, et... Näide: kohalik "benzukas": kõrri mineva "kütte" käive on suurem, kui päris küttel. Kui seal peaks keelatama "alko" müük, siis - uksed kinni, kohe!
Minu arvates aetakse kogu asja valest otsast. Mul on siin kõrval kapis poolik viin, külmikus paar õllet. Paar päeva tagasi oli tahtmine nina täis tõmmata, kuna teatud pikalt vindunud lahendamata probleemid hakkasid närvidele käima. Sedasi rusuvalt, et segas tööd ja suhtlemist. Aga miks ma (lollakas?) läksin hoopis talvesaabastes (jooksutoss oleks kohe märjaks saanud) tuisuga jooksma? Talvesaabastes, tund aega, kümme kilomeetrit - kas on alanud keskeakriis ja kupli all teatud korrektiive teinud? Vastus: selle joomisega kipub hullult jamasid tulema...; aga jooks rahustab maha, lollusi ei tee ja pohmelust pole.
Minu jaoks on asi selge ja ainult see on õige: minu enda isiklik otsus; see, kas poed on maast laeni kangemat ja lahjemat kärakat täis ja mis hinnaga, ei puutu nii palju asjasse. Otsuses on asi: kui "jah", siis lähed ja lihtsalt ostad; kui "ei", siis ei lähe ja kõik.
Ükski viinapood - olgu seal või poolpaljad amatsioonid müüjateks - pole mind endasse imenud. Ma olen ikka ise läinud, sõltumata seal olevatest peibutistest. Ehk ongi lahendus inimese suures egoismis: mina, mina ja veelkord mina! Ja mina ei lähe. Muidugi, me oleme kõik inimesed, olgu siis väikese mööndusega öeldud: ...ja kui lähen, siis võimalikult harva.
Kuidas ennast motiveerida? Kui on veel säilinud lapsemeelsust, siis võiks ju tunda rõõmu järgmisest võrdlusest: olen tarbinud alkoholi kaks (või rohkem, kuidas keegi) korda vähem kui Eesti keskmine. See ongi minu panus "Eesti asja".
