Oleme ju kõik kuulnud Silver Meikari korraldatud rahaskandaalist ja oleme seda nii enne kui ka peale sööki saanud kuulda ja lugeda.

Selle rahaskandaaliga oli seotud paljud Reformierakonna liikmed ja paljud riigikogu liikmed, kes kuulusid samuti Reformierakonda. Nimekirjast leiame näiteks nimed: Lauri Luik, Igor Gräzin, Keit Pentus-Rosimannus, Rain Rosimannus, Arto Aas, Kalev Lillo, Kalle Palling, Meelis Adonen, Taavi Rõivas, Kristen Michal jpt.

Selle rahaskandaaliga pälvis Reformierakond loomulikult päris paljude meedia ja inimeste pilgud ning mõned nendest pilkudest olid väga kurjad. TV3 saates Kolmeraudne käinud Justiitsminister Kristen Michal ütles järgmist "Ütleme ausalt, mina kaalusin esimesest päevast peale tagasiastumist ja pakkusin seda ka erakonnale välja." Aga miks ta siis tagasi ei astunud? Sest erakonna siseselt tehti otsus see asi kinni mätsida ja selleks oli vaja juurde pääsu kõigele ehk siis justiitsministrit, kes sai vajalikele asjadele ligi.

Prokuratuur isegi ühes intervjuus ütles, et justiitsminister on kahtlustatav ja tema kohta on tõendid aga selle peale ei tehtud midagi, kuna jämedam köie ots oli ikkagi justiitsministri käes ja justiitsministril oli hea ja mugav prokuratuuri tööd jälgida. Kui prokuratuuril olid tõendid ja alus, et justiitsministrit kahtlustada rahaskandaalis siis oleks pidanud justiitsministri töö peatama ja eemaldama ta ajutiselt töölt aga justiitsminister Kristen Michal käis selg sirgelt ikka tööl edasi justiitsministeeriumis, mis asub vägagi lähedal Reformierakonna peakontorile Tallinnas.

Kui saabus aeg, et teatavaks teha otsus, et mis on edasi saanud rahaskandaalist siis tehti justiitsministri poolt ettepanek, et prokuratuur annaks ajakirjandusele teada, et justiitsminister ja teised reformierakonna liikmed on süütud ning ainus süüdalne on Silver Meikar ning asi mätsiti lihtsalt kinni.

Tegelikult olid kõik nimetatud inimesed süüdi, nad rikkusid seadust ja neid oleks pidanud eemadalama ja peatama nende töö nende töökohtades, justiitsministeeriumis kui ka riigikogus ja teistes riigile kuuluvates asutustes, et mitte takistada ja segada prokuratuuri tööd ning mitte saboteerida uurimist. See on ehe näide, kuidas on võimalik töödata riigiasutuses ja sundida prokuratuuri suu kinni ning lõpetada uurimine, et keegi ei jääks süüdi.

Reformierakonna siseselt teadsid kõik, et tegelikult selline rahaskandaal oli väga tõsine ja karm välja tulek aga seal sees otsustati, et parem on kõike eitada ja lavastada süüdlaseks Silver Meikar ning seda ka tehti, samuti visati Silver Meikar erakonnast välja, kuigi Silver Meikar on samasugune süüdalne nagu kõik teised selle skandaalis osalenud inimesed.

See oli jutt sellest, kuidas me ei saa usaldada prokuratuuri ja kuidas nende tööd saboteerib justiitsministeerium ja seda väga edukalt aga nüüd juttu sellest, kuidas meie tänavatel töötavad politseinikud valetavad ja seegi mätsitakse kinni.

"Pealtnägija" saade kolmapäeval, mis oli eetris 7. novembril paljastas loo, kus Ida-Virumaal tegutsenud liikluspolitsei mõõtis sõidukite kiirust selleks mitte taadeldud kiirusemõõtjaga ja tehti trahve, kuigi inimene ei pruukinud üldse kiirust ületada. Aga kuidas sina tavakodanikuna julgeksid ja suudaksid hakata vastu Eesti Vabariigi seadust täitvatele politseinkutele, ega ju ei julge sest nad esindavad seadust ja teevad kõike, et kõik inimesed täidaksid seadust.

Ida-Virumaal mõõdeti kiirust ja tehti trahvi 178-le inimesele ning seda tehti külmasüdamega. See on ennekuulmatu ja enneolematu, sellest teadis Ida-Virumaal (nüüdseks) töödanud liiklustalituse juht Alvar Ottokari, kui ka Ida prefekt Aldis Alus ja Politsei- Piirivalveameti juht Raivo Küüt. Sisejuurdlus neil küll toimus ja leiti tõendid aga kõik eelpool nimetatud inimesed vaikisid selle maha ja nagu ETV saade Pealtnägija näitas siis isegi liiklustalituse juht Alvar Ottokari valetas otse ajakirjandusele. Kui aga kutsuti välja Ida prefekt Aldis Alus ja ta sai aru, et pealtnägijal on tõendid selle juhtumi kohta siis tunnistati süüd ja A. Alus ütles ka otse välja, et tema soovitas Raivo Küüdil see asi maha vaikida. Alluv annab juhile teada, et selline asi toimub ja soovitas ka selle asja maha vaikida. Uskumatu!

Sisejuurdlus oleks pidanud kogutud tõendid ja dokumendid saatma nii prokuratuuri uurimisele ja süüdlase karistamiseks kui ka Politsei- ja Piirivalveameti juhile Raivo Küüdile. Aga selle asemel, et karistada kedagi kohtulikult ja süüdi mõista Eesti Vabariigis seadust rikkunud politseinikud ja nende liiklustalitusjuht siis otsustati see asi maha vaikida. Nüüd kui see asi on avalikusele teada, ei tunne prokuratuur huvi ega ka justiitsministeerium selle asja vastu mitte mingit huvi.

Kuidas saakski justiitsministeerium selle vastu üldse huvi tunda, kui nad tegelevad praegu rahaskandaalis kahjude likvdteerimisega ja nad ei soovi enam sellist tähelepanu saada. Samuti ei julge ka prokuratuur mitte midagi teha sest kui nad hakkavad seda asja uurima siis tuleb lihtsalt keegi justiitsministeeriumist ja sunnib prokuratuuri vaikima.

Keda me üldse usaldada saame? Kes meie riigikogulastest on ausad? Kes meie politseinikest on ausad ja ajavad õiget asja ning täidavad seadust? 

Me ei tea neid vastuseid sest meie seas nii riigikogus kui ka ministeeriumites kui ka politsei- ja piirvalveametis töötavad inimesed, kes on ise pätid ja kurjategijad ning kui midagi ajakirjandusele imbub välja siis võetakse ringkaitsese ja eitakse kõike.

Kas selline ongi meie Eesti Vabariik? Kas tõesti meie riiki juhivad pätid, vargad, kurjategijad, valetajad?