Kas mahetoit on ka tulevikus jätkusuutlik?
Tänapäeval on väga levinud mahetoit ning roheline mõtteviis. Ökoloogiliselt puhas ning e-ainete vabad toiduained on muutumas üha laialdasemaks, kuna teadlikkus ning haritus antud toodete järgi on kasvav trend. Muundamata toiduained on kõikide eelduste kohaselt küll puhtamad ja tervislikumad, kuid kas tuleviku perspektiivis silmas pidades on mahetoitu üldse tervislik või jätkusuutlik tarbida?
Mahetoidu puhul on tegemist kallima ning mitte nii kättesaadava produktiga, kui seda on tavaline toit. Sellepärast ongi mahetoodete tarbijateks enamjaolt suurema sissetulekuga ning haritum elanikkond. Samuti on mahetoitude tarbijad tihti juba ennem tarbimist teadlikud nii toiduainetest, hinnast kui ka nende omadustest. Seega arvestades ühiskonna rikkust, sissetulekuid ning teadlikust Seega on ökoloogiliste produktide tarbijad vaid murdosa elanikkonnast
Kuna maakeral elab praegu üle 7 miljardi inimese, siis tähendab see lihtsamalt öeldes seda, et üha rohkem inimesi peab saama söönuks samade või vähemate ressursside juures. Kuna Maa kliima soojeneb ning tänu kõrbestumisele teatud toiduainete kasvatamine kas väheneb või nihkub laiuskraadidelt, siis seisab inimkond paratamatult suure probleemi ees. Inimkond peab leidma alternatiive. Ning isegi kui ei suudeta kasvatada piisavat hulka nii öelda tavalist, masstoodetud ning muundatud toiduaineid, siis missugune saab tulevik olla ökoloogilisel toidul?
Lahendusena ei peaks me mitte püüdlema mahetoidu poole, vaid seadma oma eesmärgiks kohanemise GMO-de, mutatsioonide ning toiduasendajatega. Kasvav populatsiooni ning ressursside nappus ei jäta meil paraku mitte mingeid valikuid. Kohanemisvõime väliskeskkonnaga tingimustega ning bioloogiline evolutsioon antud ainete suhtes on need, mis aitavad meil ellu jääda. Ning mida nooremalt see juhtub, seda kergemalt ning elujõulisemaks meile tulevik kujuneb.
Sageli võib juhtuda ka seda, et just ökoloogiline kujuneb selleks, mis on mastaape arvestades loodusele palju kurnavam ning kahjulikum. Näiteks biokütused. Ühe liitri biodiisli tegemiseks kulub 4000 liitrit puhast joogivett. Arvestades küll positiivset heitgaaside mõju keskkonnale, on siiski Tegemist arusaamatu magevee raiskamisega. Sama moodi kulub ka ressursse põllumaa ning tööjõu peale, mis kulub mahetoodete kasvatamiseks. Neid saaks kasutada palju efektiivsemalt ning inimkonna tulevikku silmas pidades ja palju jätkusuutlikumalt.
Paratamatult seisame tulevikus paljude suurte valikute ees. Ühelt poolt on muidugi ökoloogiline positiivne ja vajalik, kuna siiamaani oleme teadlikud sellest, et tegemist on ikkagi puhta, värske ning muundamata toiduga. Kuid inimkonna tulevikku silmas pidades peaksime hoopis keskenduma sellele, et kohaneda juba varakult erinevate tehisainetega, mille laialdasem kasutamine meid tulevikus ees ootab. Maa elanikkonna jätkuvalt kiire kasv, ületarbimine ning kõrbestumine on need, mis meie toiduportsjone määrama hakkavad ning kõikide eelduste kohaselt nii öko-kui ka tavatoidu hinnad paratamatult lakke löövad.
