Kas lapse nime määrab vanemate haritus?

Tänapäeva Eestis pannakse lastele üha läänepärasemaid nimesid. Enam ei piirduta ainult eestipäraste nimedega ning tihtilugu on mõnel lapsel ka veel kaks võõramaist eesnime. Kas sellega üritavad lapsevanemad meeleheitlikult varjata oma mingisuguseid puudujääke, või arvatakse, et välismaine nimi aitab lapsel tulevikus paremini silma paista?

Meid kõiki mõjutab mingil määral välismaailm. Nii ka lapsevanemaid. Kuid kas nimi Shrek või Priit-Pilsner toob lapsele tulevikus õnne või hoopis naerualuseks sattumist, sellele vist lapsevanemad mõelda ei oska.

Miks ei või piirduda selliste traditsiooniliste nimedega nagu Johanna või Martin või Eva-Liisa? Väga ilusad eestipärased nimed. Ometi tahavad vanemad oma lastele veel keerukamaid nimesid nagu oleks tegu mõne aadliku lapsega. Ei ole ju siin väiksel Eestimaal kuningaid ega printsesse.

Ekspress avaldas 2008. aastal nimekirja kõige veidramatest lastenimedest. Näiteks olid vanemad poistele pannud selliseid nimesid nagu Kastan, Valurikas ja Zugderdemediin. Tüdrukutele oli pandud selliseid nimesid nagu Hiiremai, Billi Kässedi ja Jäme. Tekib küsimus, et miks panevad vanemad oma lapsele selliseid nimesid, kas tegu pole mitte nende endapoolse puudujäägi või kiiksuga?

Nimi ei riku inimest ning välimaiste nimede panemine ei tee last rohkem või vähem erilisemaks. Samas eelistades traditsioonilisi Eesti nimesid, hoiame ka oma rahvuskultuuri, sest see massikultuur tuleb ju niikuinii kogu aeg uksest ja aknast sisse.