Kas lahutatud naine peaks loobuma abielunimest?

Intervjuus Eesti Päevalehele tõi Edgar Savisaar välja, et Vilja Savisaar-Toomast ei ole Savisaare nimest loobunud. Vilja vastas, et on väga oma suure osa oma elust ja karjäärist teinud just selle nimega.

Samal põhjusel jätavad ka paljud teised naised pärast lahutust endale oma endise mehe nime, teised põhjendavad nimevahetusest loobumist aga tüütu paberimajandusega ning lootusega kunagi eksiga suhe uuesti üles soojendada.

Naisteka lugeja, mida arvad sina? Kas loobusid pärast lahutust abielunimest (võtsid neiupõlvenime või hoopis uue mehe nime) või jäid ka pärast lahkuminekut kandma sama perenime? Kas lahutatud naisel on õigus kanda oma eksi nime?