Iseenesest on väga kena, et EL jagas heldekäeliselt toetusi Eestis uute projektide arendamiseks ja kuna summad olid arvestatava suurusega ,siis leidus ka huvilisi nende summade kasutamiseks. Konks muidugi on selles, et riigi omaosalus oli nendes projektides ka kohustuslik. Ja nii suunatigi riigi ressursse arendustesse, mille ainus eesmärk, praeguste sündmuste valguses, oligi ainult näitamaks seda, kuidas EL uusi liikmesriike toetab ja poputab ja tulevaseks reservatsioonistaatuseks ette valmistab.

Samas, kui valdkonnad, kus hädasti oleks vaja riigi toetust, on jäänud rahapuudusel tähelepanuta. Nii on meil valmis ehitatud grandioosne Mäo liiklussõlm, kuid samas on ülejäänud maantee nii armetus seisukorras, et liiklemine võrdub surmapõlgusega. Ja põhjus on lihtne - selle jaoks raha pole. Analoogseid näiteid võiks tuua igast elu valdkonnast ja kõik need saab tuua ühise nimetaja alla.

Eesti riigi hea käekäik pole algusest peale olnud EL-i prioriteet. Vaid kindlustamaks vanale, rasvunud Euroopale jätkusuutlikkus ning elimineerimaks võimalust, et Ida-euroopa riigid rikkuse poolest neist mööduda võiksid.

Isiklikult minu hääle järgmistel valimistel saab see partei, kelle valimisplatvorm on üles ehitatud hoopis uutele kriteeriumitele. Nimelt peab valitsus läbi vaatama kõik EL-i ettekirjutused ja suhtuma nendesse, kui soovitustesse, mida täita ainult sel juhul, kui see ei too kahju eesti majandusele. Sest muidu on Eesti riik üsna peatselt samasugune turistimagnet nagu seda on saamid ja aborigeenid ja indiaanlased. Ja giididel pole eesti kohta rääkida muud, kui tutvustada objekte, mis on ehitatud EL-i abirahadega. Mina küll tulevikku sellisena näha ei tahaks kuid praeguse valitsuse tegevus (tegevusetus) tundub just seda soosivat, et varsti tutvustatakse Ida-Euroopa riike, kui ühtset suurt reservatsiooni ja selline riik nimega Eesti on maailmakaardilt kadunud.