Kas Eesti Vabariigil ja endisel ENSV-l on üldse mingi vahe?
On ju eripensionidest erinevates lehtedes erineva nurga alt juba aastaid kirjutatud. 22. jaanuari Eesti Ekspressist aastast 2004 leidsin ka pr Eraki teemakohase kirja, milles proua juba seitse aastat tagasi küsis tollaselt justiitsministrilt, miks maksab Eesti Vabariik kõrgeid personaalpensione endise Eesti NSV ametnikele.
Minulgi tekkis küsimus, kas me elame Eesti Vabariigis või ikka veel endises Eesti NSV-s? Kas mõiste „riik“ Eesti põhiseaduse tekstis võib Eesti õigusruumis tähendada nii Eesti Vabriiki kui ka endist Eesti ENSV-d? Kas Eesti Vabariigi valitsusel on tõesti õigus suvaliselt otsustada, millisel juhul ta mõistab Eesti Vabariigi seaduses sõna „riik” all sisuliselt Eesti Vabariiki ja millisel juhul endist Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki? Kas vabriigi valitsuse 02.0.96 määrus nr 1 on põhiseadusega kooskõlas või ei ole?
Ministri vastust ma samast lehest ei leidnud. Otsisin veel internetist teemakohaseid artikleid ja arvamusi. Käisin isegi raamatukogus lappamas vanu paberlehti.
Eesti Päevalehes oli eripensionide probleeme analüüsinud ja asjakohaseid artikleid kirjutanud Kai Kalamees. Üsna usinalt oli eripensionide teemal kriitilisi artikleid avaldanud ka Kesknädal. Nii küsis pensionär J. Niin juba 2001. aasta 12. detsembri lehes minu arvates täiesti õigustatult, millistele pensionisammastele toetuvad kõik senised Eesti NSV eripensionid ehk nn “punavoor” riigikontrollis.
Vanad Kesknädalad tundusid tänases kontekstis üldse kummaliselt sisutihedad. Võib-olla sellepärast, et ma ei ole neid kunagi varem nõndaviisi lugenud. Igatahes leidsin 2001. aasta 6. juuni Kesknädalast veel ühe pr Eraki artikli samal teemal. Siis taipasin, et rohkem ei ole vaja lehtedest minevikku otsida. Täna ei ole enam tähtis, kes ajakirjanikest, kodanikest või poliitikutest, mida ja millal on eripensionide kohta arvanud. Täna on kätte jõudnud sellele küsimusele vastamise aeg. Õigesti ja ausalt vastamise aeg.
Veel enne valimisi peaks Eesti rahvas saama selge pildi, kas riik, millele nad märtsis uut parlamenti valima lähevad, on ikka Eesti Vabariik. Või kavatseb ka tulevane valitsus vargsi jätkata vaid nõukogude personaalpensionäride nn “punavoori” hoidmist ja kasvatamist ning oma riigi pensioniõiguslikud kodanikud täiega ja alatiseks üle parda heita?
Kas tulevase valitsuse eeldatavad liikmed suudavad aru saada, et endine Eesti NSV tähendab Eesti õigusruumis eelkõige endist okupantriiki, mille ametnikud ei peaks oma „punastele teenistusaastatele“ tuginedes saama õiguspäraselt privilegeeritud seisuseks Eesti Vabariigi avalikus teenistuses.
Kas Ülle Madise sõnum Postimehes, et õigusriigis kelleltki pensioni ära ei võeta, pidi olema õigusteadlase kinnitus tänastele eripensionäridele, et nemad kindlasti oma personaalpensionidest ilma ei jää?
Ka valitseva koalitsiooni rahandusministri sõnvõtust kumab selline perspektiiv üsna üheselt ja selgelt läbi. Aga sõna peaks saama ka teised erakonnad, kõik, kes Eesti Vabariigi tuleviku kujundamises osaleda ja vastutada tahavad.
Jaak Allik ütles 07.06.2001 Delfi artiklis “Ja ei maksa targutada, et kuritegelikud organisatsioonid koosnesid mittekurjategijaist. See oleks sama sügavamõtteline, kui Kaarel Tarandi hiljutine tõestus kompartei kuritegelikkuse kohta, et üks parteiametnik keelas sini-must-valge põrandariide lavastuses “Pilvede värvid”. Paraku unustas Tarand, et sama partei teine liige selle põrandariide sinna pani.” Omalt poolt lisan, et Ita Ever mängis selle etenduse unustamatult suureks ka ilma sini-must-valge põrandariideta.
Valime ju märtsis taas parlamenti meid esindama inimesi suures osas endiste kommunistide hulgast. Aga me ei tohiks unustada, et kommunist ei ole nendelgi valimistel üldmõiste. Ka kommunist võis olla ja jääda inimesena väärikaks, kõigist ei saanud koputajaid.
Ehk olekski siinkohal hea alustuseks küsida üksikkandidaat Kaarel Tarandilt, kas ja millisel õiguslikul alusel peaks Eesti Vabariigi eelarvest eelisjärjekorras eripensioni saama endise Eesti NSV ametnikud? Kas ja mida muudaks tema eripensionide süsteemis pärast valimisi juhul, kui temast saaks justiitsminister endise kommunisti juhitud valitsuses?
