Kuna kaksiktornid olid ehitatud nii, et need peaksid vastu Boeing 747 otsekokkupõrke, siis miks ometi tornid kokku kukkusid? Mõlema pilvelõhkuja karkass koosnes tugevatest metalltaladest, kuid ometi varisesid mõlemad hooned kuskil kümne sekundiga. Sama kiiresti kukuks ka tennisepall, kui see visata sama kõrgelt alla! USA valitsus seletab pilvelõhkujate kokku kukkumist „pannkoogiteooriaga” ehk korrused vajusid üksteise peale ning selle tagajärjel vajus kogu torn alla. Kuid siis me oleksime pidanud nägema suurt hunnikut korruseid ning õhus seismas pikkasid pilvelõhkuja metalltalasid.

Kui lennukid tõesti põhjustasid pilvelõhkujate kokkukukkumise, siis miks ei varisenud tornid kohe peale kokkupõrget? Selleks kulus veel üle 10 minuti! Kuidas said aga tornide tugev metallkarkass variseda niimoodi kokku, et sellest jäi järgi praktiliselt pulber? Koristustööde käigus ei leitud arvuteid ega kontorimööblit. Suurim tükk, mis leiti, oli lauatelefoni käepide, kuid ka see oli poolik.   

See, kuidas mõlemad tornid kokku kukkusid, viitavad professionaalsele lõhkamistööle. Täpselt samamoodi lõhatakse hooneid – need lõhatakse nii, et need vajuksid iseenda peale. Niimoodi ei lõhu need ümberkaudseid hooneid ära.

Ametlik teooria on antud sündmusega reastanud ka mitmeid „terroriste”, kes olid lennuki kaaperdamistega seotud. Hiljem selgus aga, et mitmed inimesed neist olid veel elus ega saanud aru, miks Ameerika luure neid oma nimekirja pani. Lisaks polnud need inimesed kuidagi terrorismiga seotud ning tegu oli täiesti tavaliste kodanikega.

9/11 võis olla sisetöö, et mobiliseerida Ameerika ja tema liitlased võitlusse nn terroristidega, kes väidetavalt ohustavad kogu maailma turvalisust. George W. Bush ei jätnud pärast rünnakut USA liitlastele suurt valikuvõimalust, kuna ütles: „Te olete kas meiega või terroristidega.”

Ühtlasi on sõjatööstus ka Ameerika üks suurimaid tuluallikaid ning Lähis-Idas on palju naftavarusid. 

Ei enne ega pärast 2001. aasta 11. septembrit pole ükski pilvelõhkuja tulekahju tagajärjel kokku kukkunud.