Alkoinfo.ee andmetel on alkoholi tarbimine Eestis enesehävituslik ning eestlased pumpavad endasse kogu rahva tervist ohustavates kogustes alkoholi. Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholis oli 2011. aastal 10,2 liitrit elaniku kohta. See on väga suur kogus ning näib, et eestlased ei tahakski endale seda ise teadvustada.

Silmad pahupidi peas, jalad enam ei kanna ning jutust pole aru saada – sellist inimest on kurb vaadata. Nukker on ka see, et tähtpäevad nagu aastavahetus, isiklik sünnipäev ja jaanipäev oleksidki kujunenud nagu joomapühadeks, kus ilma alkoholita enam kuidagi ei saa.

Alkoholi tõttu juhtub inimestega rohkem õnnetusi, minnakse üksteisega sagedamini tülli ning kiputakse lõhkuma ka teiste vara. Selleks, et inimesed end ei naeruvääristaks ega juues rumalaks ei muutuks, tuleks parandada alkoholi tarbimise kultuuri. Juua lihtsalt selleks, et täis jääda on tegelikult kõige mõttetum asi, miks üldse alkoholi tarbida.

Alkoholi tarbimisega võivad olla väga pikaajalised tagajärjed. Rääkimata inimese tervisest või maha joodud rahast, võib inimene napsise peaga korda saata tegusid, mille mõju võib aastaid tunda anda.

Kõige jubedam on kange alkohol. See hakkab otseselt siseorganeid mõjutama. Kuid ka lahja alkohol ei ole „süütuke”, sest õlle „libistamisest” võib ka alkoholism välja kasvada ning see võib hakata siseorganeid kahjustama.

Alkohol on tarkade inimeste jook, kuna targad inimesed teavad, et alkoholiga ei maksa liialdada, kuna väga kergelt võib selle ohvriks muutuda. Alkohol ei ole lahendus ka inimese hingelistele probleemidele, kuna need tuleb teistmoodi lahendada.