Kaotage riigiuuristaja ja saategi laia spektriga poliitikamaastiku
Toomas Alatalu pahandavad järgmised pahed Eesti poliitikas: vähe erakondi riigikogus, valitsev tagatoapoliitika ja poliitikute omavahelised kokkulepped. Kõik need pahed saaks kohe ära kaotada, kui panna eesti rahvas igasugust kirevat poliitikat valima, s.o. laia poliitikaspektrit valima.
Selleks aga on ainult üks tingimus. Alatalule tuleb soovitada, et kaotage riigiuuristaja ja saategi soovitud laia spektriga poliitikamaastiku.
Aga seni pole mõtet halada, et kolm kuud pärast valimisi, mil eesti rahvas oma selge sõna ütles, olevat rahvas kõiges pettunud ja soovivat palavalt ainult muutusi. Samuti pole mõtet süüdlast otsida selle rahva hulgast, kes valimas käis. Et siis see rahvas olevat eksinud? Ja leidub hoopis suuremaid tarku, kes teavad, et rahvas ei saa asjadest õigesti aru - tegelikult olevat Eestis stagnatsioon ning Eesti vajavat vahetust.
66% valijatest ja sealhulgas 77% eestlastest valis kolme erakonda, kes nüüd Toomas Hendrik Ilvese kui presidendikandidaadi taga seisavad. Kes veel aru ei saa, neile tuleb öelda, et valimistega väljendas rahvas tegelikult ainult soovi riigi stabiilsusele. Lihtne asi see stabiilsus, aga eksistentsiaalselt oluline. Kaotage riigiuuristaja ja rahvas hakkab valima märksa kirevamalt ja impulsiivsemalt.
Mina kui üks rahva hulgast valisin Reformierakonda, kuigi oleksin võinud ka Kristlikke Demokraate valida, keda mulle soovitas valimiskompass. Samuti pole mul midagi ei roheliste ega suure osa üksikkandidaatide vastu, aga ma ei saa endale lubada suvalise meeldivuse alusel valimist. Ma vajan, et minu riik oleks stabiilne ja jääks püsima.
Eesti on teatavate faktide ees. Venemaa on ajaloos alati nii või teistsuguste stsenaariumide abil püüdnud naaberriikides võimule manööverdada endale sobilikke valitsusi. Eestis püüti seda vene eriteenistuste organiseerimisel 2007. aasta aprillis. 2010. aasta sügisel tuvastas ja tõkestas kapo ühe Eesti erakonnajuhi valimiskampaania rahastamise Venemaa kõrge ametniku, endise KGB-lase poolt. Õnneks on faktid ka need, et Eesti riik on suutnud need väljastpoolt lähtuvad võimu manipuleerimise katsed tõkestada. Rahvale on sellist oma riigi stabiilsust vaja ka edaspidi. Parimal moel saab seda kindlustada valimistel. Seda rahvas teebki ja pole siin millegi üle ei imestada ega pahandada.
Vene KGB /FSB püha üritus ei lõpe kunagi. Kui üks kord ebaõnnestub, siis käivitatakse uus katse. Just seda peegeldab tegelikult ka Edgar Savisaare toimimine. Kuigi ta on mitu korda lüüa saanud, plõksab igakord uuesti püsti nagu jonnipunn ja on jälle aktsioonis. Aga kui meie oma riigiga lüüa saame, siis see ei pruugi olla mitte kunagi enam heastatav. 1940. aastal kaotasime riigi. Juhtus ime ja me suutsime oma riigi taastada, aga teist korda kohe kindlasti imed ei juhtu.
Riigiuuristaja kasutab erinevate elanikkonna gruppide vastandamist ja vaenuõhutamist võimu haaramise vahendina. Venekeelsed eestikeelsete vastu, kodueestlased väliseestlaste vastu, pensionärid riigi vastu jne. Kui 80% venekeelseid kodanikke hääletab ühtselt, siis see on kummaline, kuid osava manipuleerimisega saavutatav. 2007. aasta kevadtalvel laskis Keskerakonna juht kodanik Tšaplõginil venekeelses parteilehes „Vesti Dnja“ „eesti fašistidele“ Ansipile ja Laarile Hitleri vuntse ja paguneid maalida, ise istus ta samal ajal alles Eesti valitsuses.
Täna on fakt, et kodanik Tšaplõgin on jälle vastutava toimetaja kohal ajalehes „Stolitsa“ ja ei tegele mitte millegi vähemaga kui Eesti riigi koondamisega (likvideerimisega). Kogu see poliitagitatsioon suunatakse eestivenelastele. Ja tulemused on meil ju käes. Ma kinnitan, eesti rahvas on riigiuuristajast lõplikult väsinud.
Nii et tõesti, kuni riigiuuristaja pole kaotatud (koondatud), tuleb eesti rahval valimistel oma riiki kaitsta. Ja demokraatlikke põhiseaduslikke instituitsioone ja toiminguid kaitsta. Mitte mingit ulatuslikku ja kirevat poliitikaspektrit ega piiripealseid improvisatsioone poliitteemadel pole enne loota.
