Marsimehe vitamiinide koostises on nimelt magusainena kasutatud aspartaami - eks ikka selleks, et magusad tabletid lastele rohkem suupärased oleksid ja lapsed neid ikka tahaksid võtta. Aspartaami ohutuse üle on aga pikalt vaieldud, öeldakse, et ta on kahjulik, lausa mürgine. Kummatigi lisatakse seda suhkruasendajana paljudele toiduainetele, eriti gaseeritud jookidele, kuna see on odav ja annab ühtlasi võimaluse väita, et aspartaamiga vürtsitatud toode sisaldab vähe kaloreid, aga on siiski mõnusalt magus.

Täiskasvanute vitamiinitablette üldiselt siiski sel määral sünteetikaga ei magustata ja nii tundub suisa, et targem ongi vajadusel lapsele just suurte inimeste vitamiine sööta - vähenda lihtsalt kogust ja laps ei söö nii hirmus palju värvi ja mürgist magusat sisse.

Ega Marsimehe vitamiinid pole ses suhtes mingi erand. Ka paljude teiste rohtudega on nii, et just lastele mõeldud versioon rohust sisaldab nii värvaineid kui kunstlikke magusaineid, samas kui täiskasvanutele mõeldud rohud on viisakalt kas kapslites või vähemalt magustamata, igal juhul värvimata. Nii olen lapsele köha korral andnud poole täiskasvanud inimese köhatabletist ja tunnen ennast igal juhul paremini, kui tunneksin talle peotäite kaupa värvi ja sünteetilist magusat sisse söötes. Palavikku olen alla võtnud mitte värvilise magusa paratsetamoolisiirupiga, vaid jälle täiskasvanutele mõeldud rohtu poolitades. Lõpuks on lastele magustamata ehk mõru maitsega ravimite andmine ka ses mõttes tark tegu, et nii ei teki lapsel illusiooni, nagu oleks ravim sama mis komm ja ta ei lähe seda vabatahtlikult ja ilma tungiva vajaduseta ise kapist võtta. Ravim on ikka ravim, niisama naljapärast ja ülearu kergemeelselt seda pruukida üldse ei tohi! Vitamiinid ja toidulisandid - nende kasutamise asemel tuleks aga lihtsalt süüa tervislikumat toitu. 

Teine ja parem võimalus on osta nende väheste tootjate ravimeid, kes ei kasuta sünteetilisi magustajaid vaid pigem naturaalseid, olgu või tavalist suhkrut köhasiirupis. Ikka parem, kui aspartaam.

Mis aga toimub ravimitootjate ajus, kui nad just lastele mõeldud ravimeid lisa- ja värvainetega rohkesti maitsestavad, sellest ma küll aru ei saa. Hakka või tõemeeli kahtlustama ravimitootjate vandenõud - tervendamist teeseldes tehakse lapsed keemiaga haigeks ja ükskord hiljem vajavad nad ravimeid juba täiesti möödapääsmatult. 

Siinkohal tuleb nüüd lapsevanematel vahele astuda ja hoolikalt, väga hoolikalt läbi lugeda kõikide nende ravimite infolehed, mida nad oma lastele annavad; päris kindlasti aga ei tohiks lasteaiakasvatajad ja ka kooliõpetajad üldse lubada enda hoole all olevasse lastekollektiivi möllama mingeid ravimireklaamimehi. 

Aspartaami kohta saab lähemalt lugeda ka sellest artiklist: Kas aspartaam on ohtlik?