Kahe lapse ema pihib: lapsi sünnipäevadele ei kutsuta, pesu pesed jalgade abil vannis
Miks ma seda kirjutan? Sellepärast, et tunnen, kuidas karm ebaõiglus ründab iga külje pealt ja enam ei tahagi hakkama saada. Jah, tean, et meist kehvemal järjel peresid on küll ja rohkemgi veel ning just see teadmine ongi hirmutav. Hirmutab mõte, et ka meie pere võib sattuda ükspäev nn tänavale, ilma jääda oma kodust, mingistki kindlusest siin elus.
Meie 4-liikmelise pere sissetulek on hetkel 1150 eurot. Jääme sellega toimetulekutoetusest ilma. Selle summaga on vaja leiutada riided kahele lapsele (vanusevahe tõttu pole esimesest lapsest riideid enam alles), maksta eluasemelaen, kommunaal- ja kodukulud, transpordikulud ning osta "söömiskõlblikku" toitu ( mis tervist kosutaks ning vitamiine sisaldaks). Oh imet, me ei tule selle summaga toime. Mainin ka seda, et oleme karsklased. Ema ja isa endale riideid ega jalanõusid lubada ei saa juba ammu, küll tekib aga küsimus, et kuidas siis tööl käia? Vanad hilbud on juba ükshaaval otsi andmas ja uusi pole millegi eest osta.
Kas need tegelased, kes võtsid vastu need uued maksud ja toetused, kujutavad ette olukorda, et sul pole perele uue pesumasina ostmiseks raha ja vana enam ei toimi? Et meie nn heaoluühiskonnas pesed pesu jalgupidi vannis. Lastele sünnipäevapidusid teha ei suuda ja seetõttu ei ole ka neid enam kutsutud teiste pidudele. Rääkimata muudest sotsiaalsetest probleemidest.
Alles aasta tagasi saime enam-vähem hakkama. Me ei supelnud külluses, aga saime hakkama. Nali naljaks, aga iga päevaga kipuvad asjad minema aina hullemaks. Toidu hinnad kasvavad müstilise kiirusega, kütuse hind kasvab, millega kaasneb ka igasugune muu hinnakasv. Seda kõike mille nimel. Kindlasti on mitmeid põhjuseid, miks makse üles kruvida, kuid üks kindel põhjus, mis mulle lapsevanemana kohe eriti ebaõiglasena tundub, on lapserikaste perede uus toetus.
Kolmelapselise pere lapsed saavad toetust 500 eurot ehk 166,6 eurot lapse peale. Peres, kus kasvab üks või kaks last on laps väärt 50 eurot. 50 ja 166 eurot. Mainiks siinkohal, et kui ees on kasvamas juba üks laps, siis teine ja kolmas saavad kanda ka neid riideid ja jalanõusid. Mänguasjadki on ühised. Seega on juba ka nende kulud natuke väiksemad. Edasi suudab juba igaüks vast ise mõelda.
Üks või kaks last ei vääri nagu midagi peale selle, et nende vanemad peavad lisaks suurenevale hinnatõusule ka lapsi väiksema toetusraha abiga kasvatama.
Meie riigis on palju peresid, kes vaevlevad vaesuse piiril, püüavad kuidagimoodi ots-otsaga kokku tulla. Nüüd aga kasvavad maksud päev päevalt veelgi ning olukord läheb aina raskemaks. Kas tõesti peaks olema siis selle pere lahendus kolmas laps? See on ju absurdne. Lapsed vajavad ka peale valimiskampaaniaid hoolt ja armastust ning lisaks kõigele ka haridust, sotsiaalset heaolu, mitte äratõukamist vaesuse tõttu.
Jah, ma mõistan, et lapsi ju ei vorbita raha pärast, vaid ikka armastuse, aga mis hea pärast peab veel selle eest suuremat toetust maksma, et siis lisamakse koguda nende laste arvelt, kes lisatoetust ei saa. Vot see on karjuv ebaõiglus ja tekitab küsimust, miks on meie riigi eesotsas nii kitsa maailmapildiga inimesed, kelle ainukeseks mureks on valimislubadused.
