Juhtum elust enesest: heatahtlik noormees tegi memmele ostukorvi välja
Kaks kassat ühes vahes. Minust paremal on kassajärjekord jõudnud armsa nii 74- kuni 80-aastase memmeni, kes näeb välja puhas ning hoolitsetud. Tema silmad on soojad, sellised sügavad ja heatahtlikud.
Jäin silmitsema ning kuulama tema vestlust müüjaga. Ta palus ostukorvist kaks-kolm kartulit vähemaks võtta, siis tuleb täpselt välja. Vabandas, et natuke valesti rehkendas. Pensipäevani veel natuke aega. Kassalindil olid kartulid, odav võipakk ja allahinnatud kassitoit.
Sellal, kui müüja hakkas kartuleid vähendama, astus memme selja tagant ligi ülejärgmisena oma ostu sooritamist ootav noormees. Ma ei saanud täpselt aru, kuidas või mida ta küsis.
Ent memm silmitses toda pikka, kenasti riides olevat noormeest ja lausus naeratades: "Olge nüüd, ma ei ole kunagi kerjanud. Lihtsalt maksud on nii suured ja üksi läheb vahel raskeks. Aga saab hakkama ja ma luban endale kuu alguses isegi vahel lõhet."
"Oodake!" kostis noormees ja lidus lookas kaubalettide vahele.
Üllatavalt polnud keegi kassajärjekorras oma aega ootavatest inimestest närviline ega kukkunud porisema.
Minu ostud olid selleks hetkeks juba sooritatud ja kohtlasena näivana passisin lihtsalt oma käru juures ja jälgisin edasist.
Nii seitsme minuti pärast oli noormees tagasi korviga, kus oli lõhe, hakkliha, piim, jogurt, veel kartulit, hapukoor, vorst, juust, sai, leib... Ma ei jõudnud kõike meelde jätta - üks kolmandik oli veel asju. Jah, kommid olid ka!
Noormees tasus ostu eest ja andis kilekoti memmele, asetades selle kärusse tingimusel, et aitab toidukraami kohale toimetada. Proua protestis küll ehmatusega, aga noormehe sõna jäi peale.
Mul oli miskipärast pea nii segamini. Oleksin lausa tahtnud lausa tolle kena noormehe numbrit, et temaga tantsima minna...
Selles poes käies otsin silmadega taas seda noormeest. Ma isegi ei tea miks. Vaevalt, et temaga tantsima lidun. Äkki tahan lihtsalt lähemalt korra silmitseda ja midagi öelda.
Hea Delfi lugeja: kui märkad enda ümber mõnd heategu, siis anna sellest ka teistele teada! Kirjuta oma lugu kommentaariumisse või saada aadressil rahvahaal@delfi.ee.