Jalgratturid lasevad uuele liiklusseadusele vilet

Juba eelmine liiklusseadus sätestas jalgratturile ning jalgrattale esitatavad nõuded. Uues liiklusseaduses on samuti need välja toodud ning ka täiendusi lisatud. Siiski ei suuda enamus jalgrattureid neid endale kas selgeks teha või ei viitsigi, pahandab Rahva Hääle lugeja.

Praegustel päevadel, mil valget aega aina vähemaks jääb, torkavad silma jalgratturid, kes muidu väga kenasti ja ohutult varustatud - kiivrid kenasti peas, liiguvad oma sõidureas, helkurvestid isegi ehk seljas. Liiklusseaduse paragrahv 87 sätestab jalgrattale esitatavad nõuded, millest loeme välja:

(1) Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

Viimane punkt, muide, on obligatoorne ka situatsioonis, kus jalgrattal juba on ees ja taga vastavalt valge ja punane lamp põlemas.

Ajades näpuga järge edasi, leiame lõike kolm, mis näeb välja järgmine:

(3) Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.

Just see lause ongi see, milles eksivad pea 90% jalgrattureist. Seda eelkõige seetõttu, et ei suudeta endale selgeks teha vahet sõnadel "põlemine" ning "plinkimine" või "vilkumine".

Nimelt, eks eelkõige edevusest tingituna, kasutavad meie jalgratturid tulesid rohkem just strobolikumalt plinkivana. Selles situatsioonis ei anta endale aru, et tegelikult ei saa tagant lähenev autojuht teps mitte aru, kelle või millega on eespool tegu. Ka on üsnagi raske määrata eessõitva objekti umbkaudsetki kaugust.

Võime nüüd visata suure kivi ka selle ministeeriumi kapsaaeda, kelle poolt sellised "tehnonõuded" jalgratastele koostatud. Seda eriti seetõttu, kuna virvatuledena plinkivaid ja vilkuvaid edevaid tulukesi on lastud vabalt müüa mistahes toidupoes ning on kõigile kättesaadavad.