Jääb mulje, et Eestis ei ole teenindajad motiveeritud
Mis siis võiks meie teenindajat motiveerida? Ilmselt head töötingimused, eelkõige aga töötasu. Ma tõesti ei tea, kas teenindajate palgad on tõesti nii viletsad nagu räägitakse, aga vähemalt teeninduse kvaliteedist jääb selline mulje küll.
Teine viga on siiski suhtumises. Mulle tundub, et näiteks mõnes restoranis hinnatakse sind välimuse järgi ära - kui tähtis inimene sa oled. Vastavalt sellele on ka teenindus.
Olen ise restoranis töötanud ja tean, mis töö see on. Seega jätan alati, kui vähegi rahul olen, ka korraliku jootraha. Millgeipärast on mul tunne, et meie teenindajad peavad Eesti perekonda tõenäoliseks mitte-jootraha-maksjaks ja suhtuvad juba ette leigelt. Sellist arvamust olen teenindajate enda käest ka kuulnud. Samas ma ei tea, milles ma süüdi olen. Minul on kavatsus jootraha jätta - kas ma peaksin seda enne tellimist kõva häälega ütlema, et paremat kohtlemist saada?
Paistab ka, et paljude söögikohtade teenindajad pole saanud isegi elementaarset väljaõpet.
Tavapärane hea teenindus eeldab, et iga uue lauaga luuakse võimalikult kiiresti kontakt ja öeldakse vähemalt tere. Kui ettekandjal on kiire, siis peaks ta vähemalt hetke leidma, et uuele laudkonnale öelda: "Mul läheb veidi aega, aga kohe olen teie juures." Iga normaalne inimene saab sellest aru ja vähemalt klient teab, et ta on teretulnud. Mina olen söögikohas mitu korda tajunud, et ettekandja lausa ignoreerib ja nii sa siis ootad ja mõtled, et kas kedagi üldse huvitab see, et sa restoranis oled või ei.
Samuti on hea tava klienti teavitada, kui toit viibib. See ei võta palju aega ja jällegi inimene teab, et teda pole unustatud (sest olen tõesti kogenud ka seda, et meie toit tõesti unustati!). Kliendile jääb tunne, et tema eest hoolitsetakse.
Väga harva käiakse jooke juurde pakkumas. Esimese joogi saad, aga kui klaas tühi, ei tule mitte keegi midagi juurde pakkuma. Ometi on see suurepärane võimalus ka müügimahu suurendamiseks.
Ettekandjad ei tea sageli, mida mingi toit või jook endast kujutab ja ei vaevu ka seda välja uurima (sest alati on võimalus minna ja küsida kellegi teise käest). Toidukohad mõtlevad söökidele üha peenemaid nimesid välja - kelle käest peaks klient siis teada saama, mida üks või teine asi endast kujutab. Ettekandja pole ainult toidu ette kandja, vaid ikka ka nõustaja ja vahendaja.
Ikka ja jälle juhtub ka seda, et nii eelroad kui pearoad tuuakse lauda korraga. Samuti on üks laudkonna liige söögi juba lõpetanud, kui teine alles toidu kätte saab. See peaks olema täiesti lubamatu.
Öeldakse, et hea kohv päästab halva eine. Kahjuks on ka kohvi kvaliteet väga kõikuv ja iial ei tea, mida saad.
Loomulikult ei ole ma käinud kõigis restoranides ja loomulikult pole igas kohas asi nii hull. Siiski võin väita (ka teiste inimeste käest kuulud põhjal), et meie söögikohtade keskmine teenindus jätab kenasti soovida.
Kas on asi töötasus, suhtumises või väheses väljaõppes - ma tõesti ei tea. Tean vaid, et olen ise sama asja teinud ja minult nõuti väga kõrget kvaliteeti. Lootus jääb, et asi saab minna vaid paremaks.
