IRL-i liige: minu erakond on kaaperdatud!
Täna võib ka avalikkus mõista, miks oli aktuaalne ka Juhan Partsi umbusaldamine. Kahtlustasin, et Tallinna Sadamas on skandaal küpsemas. On skandaalne, kui riigile kuuluv ettevõte omastab 2 miljonit krooni eraettevõte raha midagi vastu andmata. Olin kuulnud mõne ettevõtte tegevuse häirimisest sooviga vabaneda tüütutest rentnikest ja siis ajada eelnevalt kokkulepitud skeemide abil oma asja. Skeemide taga tundus olevat Juhan Partsi poolt Tallinna Sadama nõukogu liikmeks määratud Indrek Raudne.
Elamislubade skandaali puhul olid peategelased Raudne ja Stelmach ning kõrvalrollis keegi Kabrits ning kõik toimus Ken-Marti Vaheri haldusalas. Partsil oli ainult episoodiline roll täiendavate elamislubade kvoodi suurendamise määrusele alla kirjutajana. Tallinna Sadama puhul on jälle keskmes duo Raudne-Stelmach, kõrvalmängijateks on mõned maaletoodud investorid ja kõik toimub ettevõttes, mille omanike üldkoosolekut kehastab minister Juhan Parts.
Eesti Ekspressi põhjal ilmneb, et kordasaadetu oli hulga räigem, kui võis halvemaski õudusunenäos ette kujutada. Tegu ei ole pisisahkerdamisega, kus sõpradele luuakse konkurentsieelis või võetakse mõnede otsuste läbisurumise eest meelehead.
Kui lisaks Paljassaare sadamale tuua pildile konteineriterminali konkurss Muuga sadamas, mille võitsid Venemaaga seotud investorid ja Märt Vooglaiuga seotud maa ostu vaidlused, siis võib öelda, et tegu on Venemaa huvide kaitsmisega. Kas Juhan Parts tõesti ei teadnud, et Paljassaare sadama kaide ostja firma oli alles neli päeva tagasi registreeritud?
Minu meelest vastutab minister strateegilise objekti müügiga seonduva eest. Ostja taustauuringu läbiviimine on sellise müügi puhul elementaarne. Juba antud otsus üksinda on põhjus ministri tagasiastumiseks, kõnelemata müügihinnast, kunstliku pankroti tekitamisest ja muudest aspektidest, mis selgusid Sergei Hadži kirjast Juhan Partsile.
Paratamatult tekib küsimus, kas tehingutest elamislubadega ja sadamatega ei ole liikunud raha erakonna kassasse? Kas selliste tehingute tõttu ei ole ma äkki sattunud erakonda, kes sööb Venemaa peost? Minu erakond, kuhu ma astusin 1993. aastal, Isamaa, on kaaperdatud. Praeguse juhtkonna otsused ei vasta minu ootustele ja käivad paljus vastu minu eetilistele tõekspidamistele. Erakonna aukohus ja erakonna funktsionäärid hurjutasid eestseisusele kirjutanud erakonna liikmeid erakonna maine kahjustamises, samas pole põlvini ämbris kahlavate ministrite tegevuse kohta poetatud sõnakestki.
Viimase avaliku arvamuse küsitluse tulemustest selgub üllatavalt, et IRL-i reiting ei ole muutunud. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik kiirkonverentsil „Ausa Eesti eest“ esinenud ajakirjanik Kärt Anvelt arvas, et reitingu püsimise põhjus on „kampsunite“ terav protest ja asjaolu, et valijatel on lootus IRL-i kõlbelisele puhastumisele veel säilinud.
Mis siis edasi teha? Kas alla andada ja lasta veel rohkem kodanikel oma riigis ja poliitikutes pettuda või edasi võidelda? Tuleb võidelda, sest ei tohi lubada kodanike võõrandumist oma riigist ja poliitilistest otsustusprotsessidest. Kui kodanikud võõranduvad ja kaotavad usu oma riiki, tulevad teised, kes selle tühiku täidavad ning kasutavad meie nõrkust ja käegalöömist ära. Mõtlen siin eelkõige Venemaa revanšistlikke huve.
IRL-i liikmena tahan ma oma erakonda tagasi. Meie olukord on sarnane kunagise Joel Steinfeldi lauluga „Mägra maja“, kus kährikud lasti tuppa ja varsti hakkasid nad mägra peret kodust välja ajama. Praegu käibki selline protsess IRL-s, kus petunud endiste isamaliitlaste lahkumisavaldusi menetletakse kiirkorras ega saadeta allorganisatsioonide juhatustele aruteluks. Samas tuuakse hordidena erakonda inimesi, kes ei saa õieti arugi, mis asi on erakond.
Lahkuma ei pea meie, kes me oleme pikka aega ajanud selge maailmavaatega, eetilist ja isamaalist poliitikat, vaid ebaeetilised sullerid, poliittehnoloogid ja põhimõteteta poliitbroilerid. Kährikud tuleb majast välja lüüa. Kindlasti ei pea ma kährikuteks paljusid ausaid Res Publica taustaga inimesi, kes samuti tunnevad muret erakonnas toimuva pärast või neid, keda hoitakse infosulus või paisatakse üle valikulise väärinfoga. Kui mäger ei saa oma kodu parasiitidest puhtaks, ehitab ta omale uue kodu, aga see on juba järgmine teema.
Niisiis kirjutasin ministrite umbualdusavaldusele alla sooviga päästa erakond ja tema maine. Kutsuda liikmeid ja valijaid üles kodanikujulgusele seista oma vaadete ja tõekspidamiste eest. Laiemas võtmes: peatada kodanike poliitiline võõrandumine ja kaugenemine riigist.
Pöördun oma erakonnakaaslaste poole üleskutsega: ärge visake püssi põõsasse, tuleme kõik IRL-i suurkogule välja ja võtame oma erakonna tagasi.
Autor on IRL-i Tallinna Kesklinna osakonna jaRahvuskultuuri Ühenduse juhatuse liige.
