Inimesed, miks te lõhnastate end üle?

Vahet pole, on see trepikoda, kontor või teatrisaal, ööklubi või toidukoht: kõikjal võib kokku puutuda inimestega, kel justkui puuduks haistmisorganid ja mõõdutunne - teid tabab köhima ajav või silmist vee välja võttev aroomipilv, tihti on inimene ise juba kadunud, aga tema lõhnapilv on ikka alles.

Täiesti nõutuks võtab see, et paljud inimesed ei oma mingitki piiritunnet enda lõhnastamisel. Vahel on tunne, et inimene on endale kraesse lasknud terve pudelitäie deodoranti või lõhnaõli lausa kallanud, mitte kergelt pihustanud. Lõhn peaks jääma kergelt ja aimatavalt õhku hõljuma, tekitades huvi ja andes aimu lõhna varjunditest. Lõhn peaks olema meelierutav, nauditav. Kui lõhn mõjub obadusena piki pead, siis on asi mäda.

Kahjuks on täiesti tavaline see, et hommikul korteriuksest väljudes ärkad üles selle peale, et trepikotta astudes lajatab kellegi aroomipilv sul silmist vee välja või ajab lausa köhima, sest see lõhnapilv on nii paks ja hingamisteid ärritav. Praktika näitab, et selline tihke lõhnapilv ei lahtu ka mitme tunniga. Trepikoda on õnneks ala, mida läbitakse - seal ei pea pikalt viibima.

Aga kuidas kannatada välja teatrietendust sellise "gaasiavarii" läheduses? Tahaks etendust nautida... Teatrisaal on siiski õnneks piisavalt ruumikas, et need aroomipilved hajuksid lae alla või kuhu iganes ära.

Palju hullem lugu on klassiruumis, kontoris, ehk siis väikestes suletud ruumides, kus tuleb tunde viibida ja kust ei saa ära minna. Kolleegile ja grupikaaslasele veel lähed ütlema, et kuule, oled nina peale kukkunud või, et nii paksult end lõhnastasid? - aga lektorile või bossile naljalt seda ütlema ei lähe. Ja siis kannatad ja kannatad ja kannatad. Lihtsalt ebameeldiv lõhn pole veel nii hull, kui aroom, mis iiveldama ajab - ja mitte sõnakõlksuna, vaid päris tõsiselt, oksendamiseni iiveldama ajav lõhn, millega ruum seinast seina on täidetud.

Eriti hull on lugu siis, kui oled ruumis, millel on puudulik sundventilatsioon ja maast laeni klaasseinad ehk akende asemel on üks suur klassein ja akna avamise ja õuest värske õhu sisselaskmise võimalust polegi.

Ei hakka üldse rääkima sellest, kui ühte väiksesse ruumi on sattunud mitu inimest, kel pole lõhnastamises piiritunnet. Sel juhul seguneb mitu erinevat väga tugevat lõhnapilve ja nende segu võib olla veel eriti kohutav.

Vahel on tõesti tunne, et koolis peaks sisse viima ka lõhnastamiskoolituse. Kohe kohustusliku kooliprogrammi osana, juba põhikoolis. Ülelõhnastamine on teistele inimestele sama ränk taluda kui suitsetamine üldkasutatavates ruumides. Või mida teie arvate?