Kui saatepäev algab, siis esimesed laulud on millegipärast kindlasti ingliskeelsed. Peale vaimuliku sõnu – jällegi ingliskeelne laul. Enne ja pärast uudiseid – ingliskeelsed laulud. Terve Vikerhommiku saateosa jooksul lastakse umbes kaks eesti laulu kümne ingliskeelse kohta! Ja nii hilisööni välja. Praegu, mõni minut enne keskpäevauudiseid kõlab Vikerraadios muidugi jälle piisavalt madalatasemeline ingliskeelne laul.

Need on mu isiklikud tähelepanekud, ent vaadakem Eesti Autorite Ühingu infokirja 2015. aasta detsembrist. Tsiteerin: "Samal ajal kui Eesti Laul raporteerib üha kõrgemast kohaliku muusika tasemest ja uute lugude rekordilisest pealevoolust, on Eesti raadiojaamad hädas meediateenuste lubadesse kirjutatud 25% eesti muusika mängimise kohustuse täitmisega. Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul riskivad nii mõnedki raadiod meediateenuste lubade kaotamisega." Ning kas mitte koguni Eesti Laulu finalistid ei laula juba inglise keeles?

Samal ajal tahavad inimesed kuulda emakeelseid laule ning mitte üksnes aastakümneid kostnud nostalgilisi hääli, vaid ka tänaseid. Ning lauljad esitavad omakeelseid laule hea meelega. Vaid üks pisike näide: "Mulle nii meeldib eesti keel, et ma küll ei kujuta ette ennast inglise keeles laulmas," ütles Curly Stringsi laulja Eeva Talsi (Arter, 16. august 2014).

Kui palju saame sellest asjalikust uudiste- ja poleemikasaadete raadiojaamast kuulda eestikeelseid lauljaid, eestikeelset muusikat? Äärmiselt vähe. Kohaliku muusika osakaal on EAÜ andmeil Eestis kõigest 12,3% ning vaevalt ükski teine ringhäälingujaam Vikerraadiot selles ületab. Ja see olla rahvusringhääling?!

Võrdluseks: kohaliku muusika osatähtsus Jaapanis on 85%, Ungaris 65% ja Leedus 25%. Euroliidu riikide seas mängivad võõrkeelset muusikat kõige rohkem miskipärast Eesti raadiojaamad – tervelt 87,7%! Oleks siis veel mitmekesine võõrkeelne, aga ei – ikka ingliskeelne, mis hakkab juba tapma. Vaid venekeelsest Raadio 4-st olen kuulnud laule kõigis Euroopa keeltes. Ja isegi eestikeelseid laule kostab sealt rohkem kui Vikerraadiost!

Kelle ja mille jaoks rahvusringhäälingu raadiojaamad üksnes ingliskeelseid laule eetrisse paiskavad? Kas selleks, et meie lastest ja noortest ei kasvakski eestlased, vaid juurteta, patriotismitundeta inimesed, kelle aadressiks tulevikus pole mitte Eesti ning keda on mugav kasutada tööjõuna (orjana) piirideta kapitalismimaailmas?

Ometigi on rahvusringhäälingu seadusesse kirjutatud, et selle programmid toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist. Eetritegelikkus ei vasta ilusatele sõnadele kohe üldse mitte!