Talv on möödas ning lumikatte kadudes tulevad välja talve tagajärjed – augud tänavatel. Olen viimasel ajal Tallinnas küllatki palju ringi sõitnud ja täheldanud, et sel kevadel on teede olukord erakordselt hull. Mõningate näidetena võin siikohal mainida Tulika tänaval Kasvu ja Ülase vahelist lõiku, samuti Tihase tänava Linnutee poolset osa ning Mooni tänava osa, mis jääb Endla ja Kullekupu vahele.

Kas ei ole ka teie mõelnud sellele, et meie riik elab võlgu? Kõige lihtsamaks näiteks võime tuua needsamad teed. Enamik neist on kaetud asfaldiga juba kümneid aastaid tagasi, vahepealsed parandustööd ja lappimised on aga kehva kvaliteediga. Me elame eelnevate aastate jooksul korda tehtud teede arvelt.

Teede korrashoid nõuab küll meeletuid summasid, kuid kui neid regulaarselt ei tehta, siis võib tabada meid olukord, kus meie teed on niivõrd kehvas olukorras, et ei ole võimalik sõita enam madalate autodega. Ega vist keegi enne midagi tegema ei hakka, kui mõne saadiku Mercedes august läbi sõites oma põhja ära kriibib.

Siinkohal võiks tsiteerida üht Eesti kuulsat poliitikut, kes on öelnud, et Eesti teed on niivõrd halvas olukorras, et ilma maasturita ei ole võimalik sõita. Ja siis räägitakse, et eestlased kulutavad meeletuid summasid, et osta endale kalleid maastureid. Hakkab tekkima juba selline tunne, et ilma maasturiteta ei saagi tänapäeval liigeldud.