ID-lapsuke, kelle võimeid me alahindame
Eesti Vabariigis on kindlasti infotehnoloogia valdkonnas ühiskonnale olulisim projekt ID-kaart, mida ka küllaltki kõrgelt hinnatakse või vähemalt püütakse sellest head kuvandit tekitada. Ehk on siiski entusiastide ID-tehnoloogia fanatism veidi ülepingutatud?
Alates 2002. aastast, mil esimesed ID-kaardid omanikeni jõudsid, on väga vähe kaarti ja sellega seonduvat täiustatud või muudetud tavakasutaja jaoks. Pole tegelikult ju vahet, kas süüdlaseks on vähehuvitatud teenuspakkujad, ideepuudulik lüli teenuste ja kiipkaardi tehnoloogia vahel või ID-kaardi kiibi enda puudulik edasiarendus, mis tuleneb ressursside puudulikkusest. Nii või naa ei vasta praegune areng kriitilisema meelega inimeste ootustele.
Näiteks 2003. aastal, üsna varsti pärast kiipkaardi jõustumist, töötati välja Tallinna ja Tartu ühistranspordi elektroonilise pileti süsteem. Tõesti - väga mugav lisa, mida paljud tallinlased näiteks kasutavad. Jamasid hakkas aga põhjustama üle 15-aastaste õpilaste puhul nii õpilaspileti, kui ka ID-kaardi nõutavus sõidupileti tõestamiseks. On loogiline, et ID-kaart alati kaasas on. Õpilaspilet kipub aga paraku paljudel alatasa ära kaduma, maha ununema või õhukese paberdokumendina kortsu minema. 2009. aasta 5. oktoobrist ühendati ID-pileti andmebaas riikliku Eesti Hariduse Infosüsteemiga, mistõttu õpilaspileti näitamist enam ei nõuta.
„Kus viga näed laita, seal tule ja aita,“ on eestlased juba ammusest ajast tänitanud. Selleks, et kõneall oleva projekti tähtsust tõsta, võiks lähiajal ühendada ID-kaardiga ka juhiload, auto dokumendid ja miks mitte ka igasugused kliendikaardid, et vähendada kuhjuvate dokumentide, kiipkaartide ja magnetkaartide hulka. Tõsi, samme selle suunas on astutud, ent kordi arglikumalt, kui võimalused lubaksid.
Kõik, mis on seotud veebipõhiste teenuste argieluga sidumisega, on üldsusele kuum teema. Ometigi on hetkel ID-kaardiga seotud teenuste nimistus vaid loetud asutused. Mida rohkem sõnu eesliitega „E-“ või „ID-“ ühte lausesse sõnaga „Eesti“ panna suudetakse, seda parem riigi mainele üldarvamuse järgi. Ehk arendavad programmeerijad lähiajal ka välja korraliku Eesti E-kvaliteedi, et oma riigile tiitlite panemine oleks õigustatud.
