Hinnatõus: isegi kodumaist õuna ei saa enam isu järgi süüa!
Küsimus - kas ma krooniajal oleksin ostnud ligi 50-kroonise kilohinnaga õuna? Ükskõik, kas kodumaist, välismaist, Krügeri tuvi või Granny Smithi? Õige vastus on, et ma oleks selle hinna lihtsalt välja naernud ja ostnud midagi odavamat. Näiteks banaani, jogurtit ja veel midagi, sest "vanasti" sai juba viiekümne krooniga poest üht-teist osta. 3-5 eurot õunakilo eest oleks tundunud ulmelisena. Oslost usuks selliseid hindu, aga kodumaisel Eesti turul?
Siinkohal muidugi nõuanne ja nipp kõigile inimestele, kelle tagaaias on õunapuid ja kes õuntega mitte midagi peale ei oska hakata - korjake paarkümmend kilo õuna, minge turule, müüge maha, lõigake profiiti.
Aga kas see profiit olekski üldise hinnaralli taustal niivõrd märgatav? Millal oli teie poearve alla 10€? Ja siinkohal ma ei mõtle neid käike, kui ostate paki suitsu ja piima, vaid ikka sellist korralikku poeskäiku, mida enamasti vähemalt kord nädalas tehakse - leib, tangained, piimatooted, natuke liha?
Andsin alla ja ostsin kilo õuna, sest esiteks tuleb ju üldlevinud põhimõtte järgi toetada ikka kodumaist (mitte välismaiseid pooleldi orjatööl baseeruvaid banaaniistandusi) ja lastele tahaks ju sügisel ikka head-paremat võimaldada. Suvel üllatasid mind maasika ja hernehinnad ja lootsin, et sügisel, üleüldises külluses, hinnad siiski pisut langevad ja saab üht-teist suupärast ja tervislikku ka soodsa hinnaga osta. Kahjuks eksisin.
Palk mul kahe aasta jooksul aga märgatavalt tõusnud ei ole. Valvekommentaatoritele muidugi paras kont hambu - miks ma siis ei lähe parema palgaga tööle?! Õige vastus on jälle see, et ega neid töökohti, erinevalt õuntest, niisama puu otsas ei kasva. Mul on hea meel, et mul praegunegi sissetulek on.
