Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Heimar Lenk: telekanalid võiksid pingutada hoopis 1. jaanuaril, sest vana-aastaõhtul on kõik niikuinii juua täis

 (52)
Tujurikkuja "Onu Heino"
Tujurikkuja "Onu Heino"Foto: Kaader videost

"Minu jaoks on naljakas, kui kultuuritegelased kleebivad Sirbi-skandaalikese pärast suu kinni, aga keegi ei võta sõna selle vastu, mis sünnib iga päev televisioonieetris, kus toimub pidev intellektuaalne risustamine," avaldas majandusmees Rainer Kattel Eesti Päevalehes oma arvamust. Tõepoolest! Kas pole mitte kummaline, et kogu rahvas erutub väikese tiraažiga Sirbi peatoimetaja ameti või naljasaate "Tujurikkuja" sisu pärast?

Kultuuritegelased annavad üksteise võidu intervjuusid, laskuvad piinliku täpsusega Estonia, Riigibussi ja Edgar Savisaare teemaliste videoklippide üksikutesse detailidesse, arutavad poliitilise tasakaalu üle. Võõrsõnu appi võttes vaieldakse, kas saates ikka ropendati või mitte, kas on tegemist musta huumori või ülipeene naljaga. Kuidagi tobedalt kukub see välja.

Üks netikommentaator ütles otse, et tegemist on piire ületava rõveduse ja labasusega, mis siiski üllataval kombel väga paljudele peale läheb. Vist nii tulebki seda saadet võtta. Kellele meeldib, kellele mitte. Teine kommenteerija juhtis tähelepanu eetilisele kriisile, mis tema meelest ühiskonda ähvardab. "Kas just nii peabki televaatajaid aasta pidulikumal perekondlikul õhtul, vana-aastaõhtul televiisoris kostitama, et see oleks nagu tõeline supertase."

Asi ehk poleks hull, aga see aastavahetuse tuju rikkuja on saanud tõepoolest meie nalja ja huumori tippsaavutuse etalooniks, millest enam kõrgemale praeguste naljameeste tase ei paista tõusvat. Nii nagu Vana-aasta õhtu teleprogrammide kvaliteet üldse. Ma ei näe võimalust, et nende saadete professionaalne tase võiks kuhugi kõrgemale tõusta. Uusi mõtteid juurde ei tule ja meil pole ka lihtsalt tegijaid. Juba praegu korduvad eri kanalitel ikka ikka ühed ja samad näod. Needsamad teemad ning naljad.

Seotud lood:

Siit ka küsimus: kas on meil üldse tarvis nõndamoodi pingutada ja jaanipäevast peale 31. detsembri saatepäevaks valmistuda? Kõik kolm kanalit, üksteise eest salaja ja nii, et võhm väljas. Kelle jaoks pingutatakse? Suurem osa seltskonnast istub ju teleri poole seljaga ja vuhib vorsti süüa. Viinapitsi ja õllekannu taga jagub teemasid niigi, ka ilma pildimasinata. See õhtu ei vaja televiisorit. Kui, siis vaid kesköötunnil, et riigipea saaks rahva poole pöörduda. Ja pärast südaööd. Las siis uued ja vanad muusikaklipid joosta seltskonna häälekale suminale taustaks.

Aga võibolla tasuks eesti rahvuslikuks teleripäevaks teha hoopis 1. jaanuari? Siis ju publik hoopis rahulikum. Pea tahab parandada, tervis kohendada ja pildikasti ees on seda hästi mõnus teha. Selleks ajaks sugulaste vahel vaidlemised vaieldud ning uudised räägitud. Mõnus väsimus ka kontides. Just sellel päeval sobiks naljamehi ja laulurahvast vaadata, hinnata ja kaasa mõelda, üheskoos naerda, kui põhjust on. Telemeeste tööd vaadataks sel päeval hoopis tähelepanelikumalt kui eelmise õhtu tralli ajal. Lapsed päeval väljas mängimas, nii võib ka rõvedust ja labasust tuppa lasta.

Sirvisin Vana-aasta õhtul kogu oma kaabelvisiooni telemaastiku läbi. Ega lääne kanalitel peale pikkade filmide ja uudiste midagi polnud. Ju siis arvestavad, et rahvas lõbutseb ilma telerita. Ida pool oli asi vastupidi. Venemaa ja Ukraina kanalitel lugesin kokku üksteist kutsuva tulukese taolist teleshow'd, aga saadete kunstiline tase oli liialt kõrge, et nende poole Maarjamaa teleekraanil pürgida tasuks. Püüame oma saateid natuke paremaks teha!