Hea teenindusega kauplusest on lausa patt midagi ostmata lahkuda!
Tegelikult aga oleneb kauba ostmisel palju ka teenindajast. Kui lähed kauplusesse või mõnda teise teeninduskohta, siis on ju mõnus ringi vaadata kui teenindaja ütleb lahkelt "tere" ning küsib, et "kuidas aidata saan" ning ütleb sedagi, et vot see kaup on täna meil soodsa hinnaga.
Selline teenindamine kutsub ostma kohe. Olen kohanud ka sellist teenindust, et kui lähed kauplusesse sisse ning näed müüjat leti taga istumas ja lehte lugemas ning sulle ei pööra ta mingit tähelepanu. Ka siis, kui jääd mõnda kaupa pikemalt vaatama, ei tule müüja sinult midagi küsima. Lähed kauplusest välja ja ta ei vaata ka siis sulle järele. Sellised teenindajad ei sobi teenindama ning sellistel on ilmselt kindel kuupalk ja neid teenindamine ei huvitagi. Mida vähem kliente, seda parem.
Kes pidevalt bussiga sõidab, see tavaliselt ütleb, et üks bussijuht on selline mühakas ja teine hästi sõbralik. Olen minagi sellist teenindamist kohanud. Kui astud hommikul bussi ja ütled bussijuhile "tere hommikust" ja sõiduraha ulatades ütled koha kuhu sõita soovid, siis on ju ebameeldiv tunne kui bussijuht vastu "tere" ei ütle ning võtab sõiduraha ja sulle piletit andes ei lausu sõnagi ning vahib hoopis aknast välja.
Kui on rooli keeramas aga selline bussijuht, kes ise lahkesti ütleb sulle bussi sisenedes "tere" ja hakkab rääkima, siis on ju hoopis meeldivm reisida. Leidub ka selliseid vahvaid bussijuhte, kes mõnele vanakesele annavad käe, et neil parem oleks bussi siseneda ning pärast aitavad ka selle vanuri bussist välja. Kui linnas on bussipeatused umbes iga poole kilomeetri peal, siis maal on asi teine ning bussipeatuste vahemaa on ikka mõni kilomeeter. Maal on saanud tavaks seegi, et talunikud paluvad oma teeotsas bussijuhilt peatust ning bussijuhid lasevad soovijatel ka oma kodu teeotsas väljuda.
Ka muudes teenindusasutustes kohtab erinevat teeninduskvaliteeti. Näiteks Pärnus oli selline lugu, et astusin sisse ühte kala- ja jahikaupu müüvasse kauplusse ning see oli inimtühi klientidest. Vaid müüjanna istus leti taga ja luges raamatut. Minu sisenemist ta ei teinud märkamagi ning isegi siis, kui jäin ühe leti juurde kaupa pikemalt uudistama, ei tuldud küsima, et kas mul on soovi seda osta? Läksin kauplusest kohe ka ära ning müüjanna ei suvatsenud ajalehe lugemist pooleli jätta. Sellisesse kauplusse küll minna ei sooviks rohkem kus, klient on tühi koht ning tülikas veel ka. Ilmselt selliselt käituv müüjanna on kuupalgal ning läbimüügi pealt ta lisatasu ei saa. Kui see nii on, siis tal on hea kui kliente vähem käib. Ta saab kauem ajalehest uudiseid lugeda. Kui kaua selline kauplus eksisteerib kui läbimüük vilets on?
Olen kohanud tunduvalt paremaid teenindajaid ning tundub, et lahked teenindajad on noored mehed. Näiteks sisenesin Pärnus ühte poodi ja nii kui uksest sisse astusin, kohe öeldi mulle lahkesti "tere" ning küsiti, mida pakkuda, mis huvi pakub. Sellisest poest ilma ostu sooritamata lihtsalt pole viisakas ära minna. Sellise teenindamise puhul on alust arvata, et müüjale on tähtis iga klient ja vaatamata sellele, et kas ta ostab midagi või mitte.
Teenindusasutused peaksid vaatama ka seda, milline töötaja oskab hästi teenindada ja rahvaga suhelda ning milline mitte. Ükskõiksed ja tusased teenindajad mõjuvad klientidele ebameeldivalt ning seetõttu ka kaupa neilt osta ei soovita.
