Hämmastavad õpetussõnad lastele: võite bussis joosta ja kriisata, sest lähme kohe maha ja ei näe kaasreisijaid enam kunagi

Tallinna ühistranspordis halva kogemuse osaliseks saanud naine räägib, kuidas peaaegu tühja bussi astus kaks naist lastega. Lapsed jooksid ringid ja kriiskasid. Paljuütlevat pilku kohates lapsed rahunesid, kuid emad jätkasid rääkimist valju häälega ja jagasid lastele jaburat õpetust.

Sõitsin Tallinnas bussis nr 37 koos oma lapsega. Bussis oli veel üks naine. Sõitsime rahulikult, päike paistis, tuju oli hea.

Siis tuli bussi kaks noort naist koos kahe umbes 7-8-aastase lapsega. Kõik rääkisid väga valjuhäälselt, lapsed kriiskasid ja jooksid. Rahulikust sõidust oli järel vaid mälestus. Vaatasin rahurikkujate poole paljutähendusliku pilguga.

Väike poiss märkas ja ütles, et see tädi vaatas meid, talle vist ei meeldi midagi. Mõlemad lapsed lõpetasid seepeale valjuhäälse rääkimise ja kilkamise, aga … naised mitte.

Üks naine teatas lastele, et las vaatab, me läheme niikuinii varsti maha ja ei näe teda enam kunagi!

Vaat, kus lops! Selline kasvatus!

Ju siis lastele oli lasteaias või koolis räägitud, et bussis ei räägita valju häälega, ei segata teisi reisijaid. Kes nendega kaasas olnud naisi, eeldatavasti emasid, küll kasvatas!?