Jutt käib Eesti tuntud skulptori Tauno Kangro uuest šedöövrist. Augusti keskel ilmus Viru tänavale väga kaunis lehma või hoopis sõnni skulptuur. Esmapilgul ei saagi aru, millega tegu: istub nagu daam, kuid udar puudub; kehaehitus samuti pole eriti naiselik. Nii või naa, aga täpselt ei saagi aru, mis soost see loom on. Üks asi on aga teada kindlalt: looma liik on australia angus – see on kõige populaarsem lehmaliik sel kaugel mandril. Vist sellepärast see lehmake on pandud just Austraalia restorani juurde.

Minu meelest tuli too lehm-sõnn välja vapustavana, mille eest tänud autorile! Kahjuks aga mõned teatud ühiskonnaringid (näiteks Tallinna opositsioon) juba jõudsid avaldada pahameelt skulptuuri kohta. Samuti mõned, kes võtavad Kangro tööd ebatõsiselt (näiteks, et kunstiline väärtus on puudu), kritiseerivad Tallinnat, et linnas on liiga palju selle autori toeseid.

Olukord meenutab Moskvat, millal Jüri Lužkov oli linnapea. Seal samuti üks tuntud arhitekt Tseretelli oli linnapea sõber ja tema skulptuurid on nüüd igal pool Moskvas  - näiteks Peeter I monument. Tallinna analoog: Edgar Savisaar ja Tauno Kangro. Las igaüks arvab mida tahab, minu meelest aga see lehm on väga ilus nagu ka teised Kangro tööd, näiteks "Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi"(Saaremaa), "Puhkaja" (Tallinn), "Korstnapühkija" (Tallinn), "Tarvas" (Rakvere), "Hetk peale suudlust" (Tallinn), "Kalevipoeg kündmas" (Põltsamaa) jpm. Lisaks saab Kangro teoseid näha välismaal, näiteks Saksamaal ja Taanis.

Ma olen täiesti kindel, et lehmake meeldib kohe esimesest pilgust igaühele. Pink, kus istub loom, on piisavalt lai, et istuda ta kõrvale ja teha mälestusekski paar pilti. Ja tundub, et tuleval rahvalemmikul on juba tekkinud „õnnerituaal“: kui hõõruda tema kapjasid (nagu näha, siis need juba läigivadki), siis jõuab õnn sinuni.

Loodan, et ilus lehm-sõnn vallutab paljud südamed ja kolib nendesse kaunima mälestusena, mis loomulikult saab heaks põhjuseks ning ajendiks kunagi tagasi jõuda kohviaroomade ning kitsaste tänavate linna – Tallinnasse!