FOTOD: Veokijuhi päev: lõputu ootamine ja lokkav bürokraatia
Luugi tagant kostub vene keeles mingi pikk jutt, millest ma midagi aru ei saa ja tema kõrval selgitab keegi, et ma ei oska vene keelt – ilmselt sama, mis kunagi varem on räägitud - "7:30 kuni 8:00 on paus ja mine oota autos." Annan pausi möödudes paberid ja saan visiidinumbri lõpuks kätte, mis näeb välja nagu oleks ülejäänud eluaja veetnud mõne auto mootoriruumis ja sõidan esimese sadama tõkkepuu alt sisse. Samal ajal väljuva putka valvurile viibates visiidinumbrit üle tee, kes selle arvutis aktiveerima peaks.
Vahetult pärast tõkkepuud jään seisma ja ootan kaubalugejat. Lõpuks jõuab ta minuni ja hakkab paberile joonistama, kus on merekonteineril mõlgid, rooste, kriimud jne. Peale joonistamist selgub, et valvur üle tee asuvas putkas oli mingil põhjusel jätnud visiidinumbri aktiveerimata ja kaubalugeja ei saa omalt poolt plommi kinnitada. Jooksen siis üle tee olnud valveputka poole numbriga ja juba vehitakse, et minge tagasi ja kõik on okei. Lähen siis kaubalugeja juurde ja selgub, et lubade büroo unustas plommi sisse kanda. Jalutan siis sinna tagasi ja peale parandust lähen tagasi kaubalugeja juurde.
Kaubalugeja ütleb, et nüüd on kõik okei ja ulatab mulle enda joonistuse. Lähen sellega siis lattu ja annan joonistusele enda autogrammi. Laos on vaid üks aken tööl ja seal on kellelgi juba mingi probleem volitusega. Peale tunniajalist järjekorras seismist saan enda paberid ulatatud ja näidata tohutult suurt määrdunud visiidinumbrit. Selgub, et deklarist arvest koopiat teha ei saa, sest masin läks rikki. Ootame siis parandajat ja kui lõpuks pääsen peale mõningaid autogramme, lähen tagasi kaubalugeja juurde.
Vaatan, et kaubalugejal polegi hetkel ühtegi autot ees ja hüüan juba enne temani jõudmist enda masina numbri vene keeles. Vastuseks näen kaubalugejat näitamas, et kaasaskantavast läpakast kaks korda paksem seade on ilmselt rikkis ja ei saa mind töösse panna. Jalutan siis tema järgi kaubalugejate putkasse ja kordan enda autonumbrit teistele. Kuulen lõpuks vastuseks "rasmietka ii vasmoi."
Jalutan tagasi auto juurde ja sõidan laadimisplatsile, avan lukud ja jalutan platsil olevasse putkasse, kus on kaks kineskoobi ekraaniga ja kulunud klahvidega arvutit. Õnneks tean, kus mingi number asub ilma neid nägemata, sisestan enda visiidinumbri ja asfaldilt nähtamatuseni kulunud kohanumbri, millele tagurdasin. Ekraanil näen punast veateadet, et auto on väljaspool laadimisplatsi. Helistan kuvarite kohale riputatud numbrile ja seletan, et auto on väljaspool laadimisplatsi ning ütlen enda visiidinumbri. Vastuseks öeldakse, et oodake ja proovige viie minuti pärast uuesti. Ootan viis, proovin. Ootan kümme, proovin. Ootan veel viisteist ja proovin. Helistan uuesti ja vastuseks saan, et pani mind ise nüüd töösse.
Ootan veel kuskil kaks tundi ja konteiner võetakse maha. Suund siis kaubalugeja putka juurde, kus on kaheksas rida. Jään tühja peale ootama. Ligi pool tundi hiljem saan tühja konteineri peale ja suundun sadama väljuva valvuriputka juurde. Ulatan visiidinumbri ja lao väljastuskorralduse, saan sellele valvuri autogrammi konteinerinumbri klappivuse kohta ja suundun edasi väljuvasse tolli.
Meenub, et pidin konteinerisse igaks juhuks vaatama enne kliendini jõudmist, kas kõik on okei. Teen lahti ja avastan seest kellegi suuremat sorti tehtud häda koos pühkimiseks kasutatud paberiga. Kuna Muuga CT kontrollib sisseminevaid tühje konteinereid, pidi see mõne laevaga tulema. Keeran otsa ringi ja lähen rääkima, et seda konteinerit ma ei soovi ja võtke tagasi. Mulle aga öeldakse, et tee ta enne seest puhtaks. Peale pisikest selgitust ja arusaamatuste lahenemist võetakse konteiner tagasi ilma, et mina teda puhastama peaksin. Saan teise asemele, mis seekord on peale veendumist seest tõesti tühi. Lähen siis tolli ja avastan järjekorra. Peale pisikest ootamist annan tolli MCT templiga tühja väljastuse ja suundun sõites kliendi juurde.
Suvega on kaasa tulnud teede järjekordne pindamine ja kümneid kilomeetreid 30 ala. Kliendini jõudes on nad juba lõunale läinud. Peale ootamist kuulen, et tõstuk on katki ja tuleb veidi oodata. Peale kahte tundi ootamist saan ette ajada ja tund hiljem on kaup peale laetud. Sõidan siis tagasi sadama poole. Tee peal on paljud peatuspaigad killustiku hunnikute poolt hõivatud ning ajal, kus 90 lubatud, sai ka vajutatud ja möödasõite tehtud, et tööaega sadamasse ikka jaguks.
Jõuan sisenevasse tolli ja ainult üks sõiduauto ees. Pisike pakk tolli aknalaual ja jookseb edasi tagasi – kord ühtede paberitega, siis teistega. Tekib juba suurem ummik ja kuskilt parkla teisest otsast annab keegi suurega signaali. Aknalaua juures olev meesterahvas hüppab ehmatusest ja siis pahaselt otsib kes lasi. Toll suhtus sellesse mõistvalt ja palus sõiduautol korraks kõrvale ajada, et tühjad ja lihtsama paberimajandusega veoautod läbi pääseksid kuna avatud oli vaid üks tolliputka.
Pääsen Muuga CT sadama lubade putkani, kus järjekord järgmise ristmikuni. Lällaris räägitakse, et sadama andmebaas on kokku jooksnud. Peale kolme tundi seismist, ulatan lubade putkasse autopassi, haagisepassi ja enda dokumendi. Võetakse vastu ja öeldakse, et visiidinumbrid on otsas. Jalutan üle tee valvuriputka juurde ja ka temal pole visiidinumbreid veel anda. Ootan siis kuni keegi väljub, neli esimest korda ei vedanud ja anti vaid roheline visiidinumber kus oli üks konteiner. Minul oli vaja aga lillat, mis tähendas siis annan ja võtan. Viiendal korral sain numbri ja läksin lubade putkasse tagasi, ulatasin numbri ja küsisin kas nii poleks saanud, et mulle kaks rohelist – üks annan, üks võtan. Naerda ta sai, kuid nii teha poleks saanud.
Sain visiidinumbri ja sisenesin jällegi esimesest tõkkepuust. Peale kaubalugeja pool tundi ootamist tahtis keegi enda veoautoga minust mööda pääseda ja rääkis midagi venekeeles. Tundus, et kaubalugeja vaatas konteineri üle ja joonistas valmis ning ütles, et sõida sinna kaugemale siis pääseb too mööda. Nii tegingi ja jalutasin tagasi kaubalugeja juurde kes nüüd tahtis, et ma selle 50 meetrit tagasi sõidaks sest ta tervet konteinerit ei näinud. Mõistis, et vastassuunas tagasisõita pole väga mõtet ja andis mulle enda joonistuse kui olin kinnitanud, et tegu uhiuue konteineriga. Laos ligi 40 minutit sabas seismist jõudsin tagasi kaubalugejani kes mu siis tööse pani.
Rasmietka saba sel korral oli kaubalugeja putkani, mis iga veidi aja tagant sutsu edasi liikus. Mitmeid tunde hiljem sain ennast laoplatsil arvutisse sisestatud. Peale sain täis konteineri ja valvuriputkast võtsin sadama territooriumilt väljumise kellaaja. Sõitsin Veterinaar- ja Toiduameti juurde ning ootasin järjekorras kus oli kolm autot. Igaühega läks ajavahemikus pool tundi kuni tund. Järjekord minuni jõudis siis selgus, et kaup tuleb üle vaadata ja proov võtta.
Sõitsin siis nende estakaadi juurde ja tegin nende nähes plommi lahti, veterinaar võttis proovi ja pani enda plommi peale. Paberimajandamisel vahel selgub, et pabereid tuleb ajama minna kollasesse või punasesse koridori, mis asub tollitsooni värava taga ja koormaga sinna ei lubata. Siis tuleks haagis maha haakida ja sadulaga suure ringiga välja sõita, sest otse tohivad minna ainult sõidukid ja jalgsi ei tohi üldse välja ega sisse liigelda.
Õnneks pääsesin kergemalt ja suundusin tagasi sadama territooriumile. Sõitsin kõigist mööda ja kohe kaubalugeja platsi peale sisse tagasi, andsin valvurile paberi kuhu lisas sadama territooriumile naasmise aja. Läksin lattu jälle pabereid ajama. Lõpuks pääsesin sadama territooriumilt minema ja jõudsin väljuva tolli platsile. Ees oli ligi 12 veoautot ja 15 minutit tolli tunnise pausini. Kuus neist ootajatest olid TIR kaubaga merekonteinerid ja kaks TIR tenti olid juba tolliputkade ees pabereid ajamas.
Tuli siis tollis tunnine paus ja peale seda hakkasid TIRid ükshaaval minema, vaid üks tolliputka foor oli roheline. Peale esimest TIRi sõitsin enda koormaga vahele ja õnneks ei tulnud signaali laviini ega vihast venekeelset teksti lällarist. Vast mõisteti mind, sest napilt oleksin pidanud hakkama tegema 45 tundi katkematut töö- ja puhkeaja seadustest tulenevat puhkepausi tolliplatsil ilma igasuguse toiduvaruta. TIR kaupadega läheb igaühega ligi 30 minutit ja merekonteineriga vaid mõni minut.
Järgmisel õhtul oli olnud sadam neljast kaheksani suletud sest tuul liiga suur, autod aga ootasid järjekorras. Ma väga loodan, et kunagi hakkab Muuga Container Terminal, praeguse uue nimega Transiidikeskuse AS, sadam tegema tööd kiiremini. Tegelikult võiksid nii sadam kui ka Toll tööl olla ööpäevaringselt katkematult vahetustega, mitte teha pooletunniseid ja tunniajaseid pause. Ummikud on kerged tekkima ja piirangud töö- ja puhkeaegades on üpris ranged. Mõne üleminuti eest tehakse meile juba 200 eurot trahvi.
Veterinaar- ja toiduamet võiks aktsepteerida paberid ette ja teha kõik enne ära kui kaubaga autojuht nendeni jõuab. Praegu nad seda aga teha ei saa sest nende süsteemis on liiga keeruline pärast midagi tühistada või muuta kui peaks olema valed plommid või muu probleem. Kõikidest paberitest tehakse koopiad nii Muuga sadamas kui veterinaar- ja toiduametis. Need võiks olla kõik ühtselt kättesaadavad digitaalses andmebaasis. Terve väljuva Tolli peale on üks ainus printer putkas number seitse ja siseneva Tolli peale samuti üks, putkas number üks. Ülejäänud on ilma printeriteta.
