Antud kirjatükki ajendas looma asjaolu, et jätkuvalt on metsatukad ja eikellegi tühermaad lademetes rämpsu täis. Ja seda tekib just kevaditi meeletutes koormates järjest juurde. Rehvid, toatäite kaupa mööblit ja mis kõige hullem; vanad aknaklaasid. Ei taha nüüd ülbeks minna ja väita, et see on ainult Lasnamäe probleem. See on kogu linna probleem. Narva maantee äärses männikus jalutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, et ei astuks vanade kineskoopide kildude otsa, ei koperdaks madratsivedrudesse ega lendaks näoli klaasihunnikusse.

Möödunud aastal leidsin maja tagant Mustamäel asuva korteriühistu dokumente ja kirjavahetust. Sel aastal on mingi suvaline autoremonditöökoda oma prügikonteineri sisu toominga alla sokutanud. RMK küll paigaldab oma mobiilseid valvekaameraid erinevatesse kohtadesse, aga see on nagu sõelaga peeru püüdmine. Ilmselgelt on kaameraid liiga vähe ja trahvid häbematult väikesed. Ja siis vajuvadki käed jõuetult rippu. On küll olemas mobiilirakendus "Anna Teada", millega saad asukohapõhiselt erinevatest mädakolletest teatada, aga see on ka rohkem nagu fakti konstateerimiseks.

Harvad on need juhtumid, kui suudetakse prügi seest leida mingid kontaktandmed. Kuidas kogu seda süüdimatut reostamist kontrolli all hoida? Ei oska öelda. Linnaosavalitsustel ja erakondadel on omavahelgi nii palju kemplemist ja mõisate jagamist, et taolise pisiasja tarbeks vaevalt aega jätkub. Aga pöidlad pihku!

HEA LUGEJA! Kui oled märganud samasuguseid sel kevadel tekkinud prügihunnikuid metsa või pargi all, saada meile fotod koos asukohaga aadressil rahvahaal@delfi.ee !