Jugadehuvilistel on just nüüd õige aeg minna imetlema veest tulvil põhjaranniku jugasid.

Eesti kõrgeim, Valaste juga, vahutab täies ilus ja uhkuses.  Paestelt põldudelt kevadpäikesega õhukesse huumusekihti sulanud veehulgad on hakanud liikuma ning mööda kuivenduskraave mere poole vulisema.

Leides viimaks väljapääsu pankrannikusse murtud joakanjonis, paiskuvad massiivsed veevood majesteetliku pritsmetepilve saatel sügavikku.

Ka Eesti kõrguselt teine juga - Kivisilla juga Saka mõisa juures - ning suuruselt kolmas juga - Karjaoru juga Saka ja Valaste vahepeal (Lüganuse kihelkonna piiritähisest mere poole) - vahutavad vaatajate rõõmuks metsikult.

Kivisilla joa kaskaadid ulatuvad kõrgelt pankrannikult pea mereni; Karjaoru joa suure kanjoni seintest purskub välja aga lisaks põhijoale veel 14 pisemat joakest.

Lisaks paiskub sulavesi alla ka nn mini-Valaste joast, mis paikneb Saka süvamerelasust (ehk rahvakeeli Saka kanjonist) sadakond meetrit ida pool.

Nõukogude ajal pankrannikusse lõhatud kanjon meenutab sügavat kuristikku, selle juures olev juga omakorda visuaalselt oma suuremat venda Valaste juga.

Veelgi rohkem ida poole liikudes on lumekatte alt taas vabanenud ning vetevoole avatud Aluoja juga Toila lähistel ja Langevoja juga Sillamäe külje all.

Ka Narva lähistele jääva Tõrvajõe säng on sulaveest pulbitsemas ning juga täies hiilguses möllamas.

Ning nagu kirsiks tordil, mühisevad ka väheteatud Narva jugadel meeletud veevood, vahutades ja lainetades ümber Kreenholmi saare allavoolu.
Euroopa kõige veerohkematest jugadest Narvas paiskuvad alla Narva veehoidlast pärit massid, mis nüüd lüüside avamise läbi väljapääsu leidnud.

Kaugemal läänes on lainetamas taas ka Uhaku karstiala ja juga Lüganuse lähedal; samuti Aidu karjääris paiknevad tehisjoakesed ning kaskaadid.

Kel soov nautida looduse võimast vetemängu, on praegu just sobiv aeg suunduda Ida-Virumaale, et näha sulavetest pulbitsevaid Eesti kõrgemaid jugasid!