"Raplamaale Paluküla hiiemäele, kus käib talvel üsna palju inimesi kelgutamas-suusatamas, on rajatud disc golfi rada. Kahjuks on üks korv paigaldatud täpselt mäe jalamile, otse suusa- ja kelguraja juurde. Ei taha mõeldagi, mis võib juhtuda, kui mõni laps tuleb kõrgelt mäe otsast hea kiirusega ja kaldub veidi rajalt kõrvale. Disc golfi korv on metallist vaia otsas. Kas rada planeerides sellistele ohtudele ei mõeldagi? Ehk annaks korvi mujale paigaldada?" küsib teine.

"Valgehobusemäe tuubirada on ohtlik. Sõitsin koos lapsega seal üle ääre alla vastu puud. Õnneks pääsesin kerge põrutusega vasakus jalas ja laps vaid ehmatusega. Mees, kes tuube jagas, ei saanud eesti keelest sõnagi aru, ega teinud muud kui vaatas, et meil on kõik korras, läks kallas ämbriga midagi sinna ääre peale ja kõndis minema. Sõbrad tulid jooksuga meie juurde ja aitasid meid püsti," räägib kolmas.

"Päris ohtlikud on tõstukite T-kujulised ankrud. Nägin, kuidas Kuutsemäel üks väike poiss ei keeranud mäest üles sõidu järel raja pealt ära ning sai järgmise ankruga vastu pead. Kiiver päästis. Pärast kuulsin kõrvalt teiste juttu, kuidas keegi oli välismaal sarnasel kombel oma hambad kaotanud," meenutab neljas.

"Meil oli Kuutsemäel sama lugu ja meie issi päästis halvimast kiiver, mis oli löögist lõhki nagu arbuus," teatab viies.

"Meie lapsega juhtus eelmisel aastal Kuutsemäel sama. Ankru teisel poolel olnud laps kukkus ja meie lapse viskas vastu mäel asuvat raudposti. Suuremast jamast päästis kiiver, ainult jalg oli kipsis. Vähemalt oli Kuutsemäel valves arst, kes jõudis lapse juurde enne mind ja kutsus kiirabi. Aitäh talle!" ütleb kuues.