Sel ajal, kui eksisteerisid alles sovhoosid ja kolhoosid, oli igas suurmajandis ka mesinik ja majandist müüdi rahvale mett. Praegusel ajal leidub vähesid inimesi, kel on soovi ja tahtmist mesilasi pidada. Kui kellelgi mõni mesipuu mesilasperedega ongi, siis ikka selleks, et ise ja oma pere saaks mee kätte.

Minuteada mett võetakse mesipuudest kusagil kaks korda aastas - kevadel ja suve lõpus.

Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mesilaste pidajalt meesaagi kohta ja sain vastuseks, et saak oli väga kesine. Kui suvi on jahe ja vihmane, siis polevat ka head meesaaki loota.

Kuna kohalikelt mesilaste pidajatelt pole võimalik mett osta, siis tuleb seda osta kauplusest ja seal on müügil päris mitme nimega mett. Samuti on olemas nii kodumaist kui välismaist kraami. Millist mett siis eelistada? Ikka seda, mis on odavam ja saab suurema koguse osta.

Juba kevadest saadik olen ostnud Hiina mett ja see on kilostes ämbrites.

Miks siis ei eelista eestimaist? Kui meie mesi on tunduvalt kallim, siis ei saa mingi põhimõtte järgi mett ostma hakata.

Kui palju maksavad erinevad meed kaupluses? Seda saab näha fotolt.

Foto tegi kirjamees.