Nimelt saab ka koolilaps aru, mis on tulumaksuvaba miinimumi mõte: see on eetiline ja õiglane piir, millest allapoole jäävat on riigil liiga kulukas koguda, näiteks pidamaks üleval (sotsiaal)ametnike armeed, kes tegelevad ümberjagamisega. See on eetiline piir, millest allapoole jäävat palka ei pea riik kohaseks maksustada. Käibemaksuga saaks riik selle raha niikuinii vähemalt osaliselt tagasi.

See tulumaks summalt 400 - 154 = 246 EUR pealt peetakse kinni, et muu hulgas (lisaks ümberjagamise kuludele):

- saaks poliitikud superministeeriume ehitada ja neid oma sõberite taskusse libistada;

- saaks erakonnakaaslastele riigiametitesse mõttetuid ametikohti luua ja neid konkursiväliselt tööle võtta;

- saaks oma erakonnaga seotud spordiliitusid ja klubisid toetada ning piirkondlikke katuserahasid maksta, KUI kohapeal on võimul enda koduerakond;

- saaks erakonna liikmetest riigi raha eest pooletunniseid reklaamfilme tellida;

- saaks erakonnale miljoneid eurosid riigi toetust maksta, mille eest nad kodanikele ajupesu teevad ning suu ja silmad täis valetavad, ostes ajupesuteenuseid sisse oma erakonna toetajatest reklaamitegijate käest;

- saaks kodusest miljööst tuttavatele riigihangetel osalejatele või erakonna toetajatele teenuste eest turuhinnast kõrgemat hinda maksta;

- saaks maa-aluseid torusid osta 6% aastatootlusega või muul viisil toimivaid süsteeme lõhkuda ja riigi vahendeid mutiauku matta;

- saaks riigiametites lubada vaikseid ja rahulikke, sageli ka telefonihelina vabu tööpäevi, laskmata ennast kodanike muredest liigselt segada;

- jne.

400-eurose kuupalga näite juures läheb 246 euro pealt kuus kogutud eraisiku tulumaks riigi masinavärki. Need summad hajuvad erakondlikku toiduahelasse, ega jõua sinna, kuhu peaks. Kasvõi regioonidesse – sinna, kus turukapitalism ja darvinistlik olelusvõitlus pole kohased ja laastavad inimkapitali.

Loomulikult oleks tulumaksuvaba miinimumi vaja tõsta reaalse miinumumini ning eelistada seda tulumaksu langetamisele ja ka sotsiaalmaksu langetamisele. Võidaksid eriti madalapalgalised, aga tegelikult kõik töövõtjad, sest vähenevad tööjõukulud. Tööjõukulude vähenemine võimaldab tööandjatel palka tõsta. Siinkohal võiks samal ajal ka miinumumpalka tõsta, et ühiskond rohkem võidaks. Pealegi, kui rääkida miinimumidest, siis lisavahendid lähevad kohe ringlusesse tagasi.

Ja üsna selgelt tuleks maksuvaba miinimumi tõstmise puhul tõmmata koomale ümberjagamisega, sealhulgas planeerimisega tegelevaid ametnikke. Ja miinumpalka tuleks tõsta koos tulumaksuvaba miinumumiga, et kasusaajaid oleks rohkem. Ettevõtjate panus oleks siis kohustus maksta suuremat miinimumpalka ja riigi panus oleks tõsta maksuvaba miinimumi – kõik võidaksid.

Ettevõtjate jaoks on kasu juba seegi, kui nende kliendid ja klientide lapsed ehk tulevased kliendid ning töövõtjad massiliselt välismaale ei rända. Seda saaks ettevõtjatele piisavaks kasuks lugeda isegi siis, kui nad peaksid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest vabanevad vahendid miinimumpalga tõstmisest tingituna palgatõusudeks kasutama.