Eks me kõik, sõltumata vanusest, ole samamoodi oma tulevikku viiva ukse ees ohanud ja mõelnud, et nüüd peab ikkagi edasi minema. Väsinult, kuid pidulikult, vähema või suurema säraga. Ja ole sa koolieelik või pensionilõpetaja, pääsu pole kuhugi. Tulevik on ikka vaid meie endi teha. Iga meie tegu kõmiseb veel kaua kusagil kaugel üleüleülehomses ja paljudel juhtudel me ei teagi, kas ta teeb meile taaskohtudes pai või annab laksu kuklasse. Et olla oma tegudes vähemasti õiguskindel, tuleb alati endalt küsida, kas see, mis ma teen, on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele? Kas see on kaitseks meie riigi sisemisele ja välisele rahule, kas see on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus? Ja kõige lõpuks, kas see tagab Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade?

Jah, rõõmu-rahu, küünlad pistan puusse,
on laua ümber hardund pere koos.
Koer läve ligi leiba laseb luusse
ja öö on püha laste laululoos.

 
Iga meie tegu toob kaasa teise teo. Ja laste pealt me näeme, mis on meie tegude tegelik väärtus. Täna on meie kollektiivsete tegude väärtuse üks mõõdupuu see, et puudust kannatab rohkem kui 100 000 inimest, neist 20 000 on lapsed. Kas ka nende inimeste laululoos on öö püha või hoopis pime ja kole?

Sotsiaalministeerium tellitud küsitlusuuringust selgub, et Eestis on 77 000 kindla välismaale tööleasumise sooviga inimest, kes on selleks teinud ka ettevalmistusi. Neli aastat varem tehtud küsitluse andmetel oli selliseid inimesi umbes 36 000... Rõõmu-rahu?

Enam kui 60-päevased eluasemelaenude võlgnevused ulatusid septembri lõpus ligi nelja miljardi kroonini. Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini. Masendav on ka see, et eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni. See raha liigub riigist välja - sinna, kuhu on suundumas juba ka 77 000 kindla välismaale tööleasumise sooviga inimest, kelle läve ligi koer enam leiba luusse ei lase.

Siis ärkab koer. Ta meist on kõigist vanem.
Ei kuule enam, kell kuis tunde lööb.
Ta nina ette verivorsti panen.
Mu kätt ta lakub. Vorsti kuid ei söö.

Miks koer ei söö verivorsti. Kas säilitusainete pärast? Viimase paarikümne aastaga on meie toidu sisse tulnud mitmed lisaained, mis on pakenditel märgitud erinevate E-tähe kombinatsioonidena ja mis on ühel või teisel viisil inimese tervisele kahjulikud. Maaülikooli professor Anne Luik soovitab jälgida erinevate toiduainete E-ainete sisaldust ja annab selleks ka spikri.

Sünteetilised toiduvärvid - E102, E110, E122, E123, E124, E127, E129, E151, E154, E155, E180 - võivad põhjustada üliaktiivsust, nõgeslöövet, astmaatilisi häireid, kantserogeensust. E310-312- sünteetilised gallaadid - kasutatakse margariinides, õlides, majoneesides, salatikastmeis säilivuse pikendamiseks – tekitavad hingamishäired, loomkatsetes täheldatud viljastumisprotsendi vähenemist ja vastsündinute suremuse tõusu, samuti kantserogeensust.

E 319-321- rasvade säilivuse pikendajad margariinides, kartulikrõpsudes, maiustustes – allergia, kantserogeensuse, närvitalitluse muutuste oht. E620-625 - lõhna ja maitsetugevdajad lihatoitudes - suuremates kogustes tarvitamisel võib esineda peavalu, punetust, lihasvalu, allergilisi nähte. E 621 on väga paljudes toitudes ja seetõttu lihtne lubatud doosi ületada. E950-962 - sünteetilised magustajad, mis võivad tekitada pikaajalisi kahjustusi.

Kõik need E-teod on suunatud meie tulevikku ja muutuvad ilmselt meie lastele ka esivanemate pärandiks, mis jääb neid mõjutama, kui just mõistus pähe ei tule. Aga kas nii vägevasti mõjutatud pähe mõistus enam tulebki?

Ja sellel öösel keset näärimelu
pilk säraküünlal kustus tema elu.

Nii lahkus koer, kes ei tahtnud lisadoosi lisaainetega ilusaks ja isuäratavaks kujundatud tervislikult toitainevaest verivorsti. Aga eks ta oli juba vana ka, nüüd tuleks kodu nimel uus koer võtta. Või palgata koeratööd tegema turvafirma.

Koer on siiski parem mõte. Ja oma peenramaa laudast toodud väetisega, mis annab rammu ehtsale eestimaisele kapsale, kartulile ja kaalikale, sibulast, küüslaugust ja tillist rääkimata. Sest miks peaksime meie, eestlased, oma igapäevatoidu eest maksma Hiinale, Poolale, Leedule ja tont teab, kellele? Ise tuleb teha!

Ja selleks meile uuel aastal jõudu ja edu! Et meie teod ja tegematajätmised enam kunagi ei oleks niisugused, et tulevikus häbi võib olla.

Hakkame iseseisvateks ja teeme oma lastele ilusa tuleviku!