Endise töötu edulugu: "See ongi minu helesinine unistus!"
Ei jäänud käed rüppes passima
Rakveresse sisserännanud, pealtnäha malbe ja naiivne neiu Kadi Fedoritš on õppinud Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis juhiabiks ja eelnevalt Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoris personalijuhtimist. Ometigi tuli kõrgharidusega noorel ennast eelmisel aastal töötuna arvele võtta ja kõhu kõrvalt kokku hoida. Samas ei suutnud ta jääda varumehena pingile passima, vaid hakkaja aktivistina tormas ta väge täis linnas vabatahtlikuna Eesti Ööjooksu korraldama ja unistusi ellu viima.
„Ma ei tundnud mitte kedagi siin Rakveres, mitte ühtegi tuttavat,“ rääkis kõrghariduse Tartus omandanud ja elukaaslase Lääne-Virumaalt leidnud Kadi. Mõdrikusse juhiabiks õppima asumine oli noorele teerajajale panus enesearengusse. „Mis ma ikka siin kodus passin,“ rääkis Fedoritš end sel ajal valdanud mõtetest, mil otsustas Rakveres taas koolipinki naasta.
Ühe kuu asemel neli kuud praktikal
Eesti Ööjooksu tiimi juurde kooli kõrvalt praktikale planeeritud ühest kalendrikuust sai Kadil neli. „Praktika kujunes kuidagi nõnda, et mul oli see ammu läbi, aga ma ikka käisin,“ rääkis kooli kõrvalt Rakveres toimunud esimest Öööjooksu korraldada aidanud ja korraldusse kooli kõrvalt praktika korras panustanud Kadi.
Noor neiu lõpetas möödunud aasta suvel Mõdriku kooli ja võttis ennast juunis pärast Ööjooksu toimumist töötuks, aga panustas Ööjooksu korraldustoimkonnas endiselt vabatahtlikuna. Sel ajal ei teadnud edasipürgiv tüdruk sugugi, et sellest võib saada ühel hetkel tema õlekõrs ja leib.
Tööpraktika kui abivahend eeskätt töötule endale
Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton, kus Kadi tänaseks projektijuht-juhiabina töötab on üks neist 145st tööandjast, kes 2011. aastal kasutas Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna kaudu töötu tööle võtmisel palgatoetuse teenust.
Tööpraktika andis Kadile võimaluse omandada töökogemus ja saada tööle ning MTÜ Rakvere Maratonile võimaluse õpetada välja endale vajalike oskustega töötaja. „Kadi näitel võib öelda, et veidi enam kui kolme kuuga suutis noor inimene ise ennast toimuvaga vähemalt alustuseks kurssi viia ning tõendada ka ühingu juhatusele, et just tema on see inimene, kes suudab ühingus seatud konkreetseid eesmärke aidata ellu viia,“ selgitas Kadi palgatoetusega tööle võtnud Marko Torm.
Kõrvaltvaatajana võib nii mõnigi meede tunduda rakendamatu ja elukauge, aga Torm peab Töötukassa rakendatavaid abinõusi töötuse vähendamiseks toimivaks. „Olen suhelnud ka paljude ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega ning nemadki kinnitavad sedasama,“ selgitab Torm. „Tööpraktika on väga hea abivahend eeskätt töötuna arvel olevale inimesele endale, saamaks ettekujutust ootustest, nõuetest ja pakutavast töökohast,“ lisas Torm.
Ka arusaama, et firmad näevad töötukassa palgatoetusega töötaja tööle võtmises lihsalt kasulikku kokkuhoiuvõimalust, lükkab Torm ümber, selgitades, et see sõltub ettevõtte suurusest ja sisemisest kultuurist. „Väiksemate organisatsioonide, s.h. mittetulundusühingute jaoks on tegemist ikkagi reaalse abiga, ilma milleta näiteks meie poleks suutnud Kadit palgata.“ Tormi ütlusel on Kadi palkamine tõhustanud ühingu tööd ja loonud olulisel määral lisaväärtust. „Kokkuvõttes on see ühingu tegevuse muutnud nähtavamaks, meie üritused paremateks ja tarbijad rahulolevateks. Oleme saanud koostööpartnerina kiitvaid hinnanguid nii Rakvere linnalt, Lääne-Viru Maavalitsuselt, Kultuurkapitalilt, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidult, kui ka paljudelt teistelt,“ rõhutas Torm Kadi panust tunnustades.
Kadedusttekitav kogemustepagas
Kadi leib on alates eelmise aasta detsembrist MTÜ Rakvere Maraton, kus tema tööülesanded on Eesti Ööjooksu väliürituste korraldamine, projektide aruandlus, gruppide registreerimine, Terve Rakvere Liigub liikumissarja organisatoorne pool, koostööpartneritega suhtlemine, kirjadele vastamine jne.
Marko Torm sõnas oma praktilisele kogemusele tuginedes, et igapäevaste tööde kõrvalt jätkub aega tegeleda ka praktikakohal oleva inimese juhendamise ning vajaliku väljaõppega. „Kogu aeg on kiire ja me tegeleme päevast päeva tulekahjude kustutamisega, likvideerimata seejuures probleemi. Võib väita, et korduvad probleemid ja lahendamata olukorrad võtavad osadelt meist kuni pool tööasjast,“ rääkis Torm. Ta nentis, et tuleb aega võtta töötajate väljaõppe jaoks. „Alguses ressurssinõudev, kuid pikemas perspektiivis edu alus,“ selgitas avalikus- ja erasektoris töötanud ning keskmise suuruse, aga ka 168 töötaja ettevõtte juhtimiskogemusega Marko Torm.
Tormi arvates on ühe konkreetse praktikandi juhendamine ja mõneti ka kasvatamine omaette väljakutse. „Meie jaoks on Kadi arengusse panustamine olnud ka heas mõttes sotsiaalprojekt - anda sedavõrd noorele inimesele edasi kogu kogemustepagas, mis meie ühingus erinevate inimeste näol tallel on,“ selgitas ta. „Kõrvalt vaadates teeb see lausa kadedaks. Oleks mind keegi omal ajal sellisel moel juhendanud, oleks paljud asjad tööalases elus hoopis valutumalt läinud,“ lisas Torm, kelle ütlusel peab maksimaalselt pingutama prioriteetsetes valdkondades ja nende määratlemise oskus ongi võti.
Tööpraktika ei heida elulookirjeldusele halba varju
Kadi hindab saadud kogemustepagasit kõrgelt. „Õpid nii palju inimesi tundma ja saad aru, et kõik pole alati nii nagu paistab,“ rääkis end tagantjärele naiivseks pidav Kadi. Kogemuste kohvrist toob ta veel näitena välja pingelises olukorras hakkamasaamise ning selgitab, et on üldse rahul, et hakkama sai.
Oma juhendajat Marko Tormi peab ta kui mentoriks. „ Analüüsivõime, kehakeel, soe toon mu kirjades – see on pärit Markolt,“ rääkis noor innustunud Kadi, kes tänaseks peab oma tööd vaheldusrikkaks ja mõnusaks, sest tööle ei pea tulema ohates ja aeg lendab kiiresti.
„Jah, selles valdkonnas tahan ma edasi tegutseda, see ongi minu helesinine või roosa unistus,“ võttis nooruk oma kogemuse kokku.
Kadi ise peab oma edulugu asjade loomulikuks käiguks. Siiski ei soovita ta töötul noorel niisama passida ja manduda. „Kindlasti see ei tee su CV-le halba. Tee midagi!“ soovitab ta tööpraktika võimalusest kinni haarata, sest keegi ei keela samal ajal kõrvalt ju midagi otsida.
