Endine talumees selgitab: oskusteta või laisk lüpsja on korraliku karja surm!

Põllumajandustootjad ei leia Eestist töötajaid ka hea palga peale. Üks kurioosseim näide on Järvamaalt, kus 3000eurose palgaga ametisse tuli võtta ukrainlane, sest Eestis sobilikku töömeest ei olnud. Delfile jagas oma kogemust kunagine talu peremees, kes selgitab tehtava töö telgitaguseid.

Olen juba pikemat aega linnavurle ja põllumajandusest eemal pea 30 aastat. Leian, et nii nõmeda jutu peale pole lihtsalt sõnu. Jah, karjakusse ehk saab tõesti võtta inimese kassaleti tagant, kui füüsiliselt muidugi hakkama saab. Kõige kaasaegsema lüpsiplatsi korral, kus näiliselt operaator tegeleb ainult nisakannude paigaldamisega, sinna igaüks ei sobi.

Väiksemas farmis peab isegi iseloom sobima loomadega töötamiseks, kohusetundlikusele lisaks peab olema hulga teadmisi nii zootehniku kui veterinaari erialdelt. Kas kõik tööle sobilikud kandidaadid on midagi kuulnud udara pesemisest, nisade massaažist, õigeaegsest lüpsi lõpetamisest, käsitsi järellüpsist?

Kaasaegses suurfarmis ehk lüpsiplatsil neid oskusi vaja ei ole, aga haige lehma peab ikkagi iga lüpsja ära tundma. Haigete ja poegivate lehmade puhul toimib siiani kannulüps ja väikefarmis on selle kasutusoskused ja teadmised vajalikud igale lüpsjale. Oskusteta või laisk lüpsja on korraliku karja surm.