Olen töödanud ise kassapidajana suures poeketis ning ka mul oli päevi, kui päeva lõppedes oli väike puudujääk. Enamasti siis paarkümment senti kuni 1-2 eur maksimaalselt. Sellest ei tulnud mingit probleemi, lihtsalt ise olin järgmisel korral hoolikam.

Meil oli olemas rahalugemisruumis üks topsik, kus oli palju sente sees. Arvatavasti kasumist või ülejääkidest kogunenud. See, kes raha kokku luges, pani vajadusel puuduoleva summa sealt samusest topsikust juurde ja kassa taas klappis. Kui läksin raha lugema kassa ülejäägiga, siis see ülejääk lisati sinna samusesse topsikusse.

Ükskord küll mingi imeliku rikke/vea/eksimuse tõttu arvati, et mina olen mingi 300 euro suuruse puudujäägi kassasse teinud ning tekksid arusaamatused. Tekkis pingeline õhkkond, kus ka hakkasin pabistama ja end halvasti tundma. Laususin selgesõnaliselt, et mina kindlasti sellist puudujääki oma kassasse ei ole tekitanud, kuna ma pole nii rumal ka, et sellise summa eest valesti asju müüksin või oma tööd nüüd nii lohakalt teeksin. Ütlesin, et mina sellise summa puudumises küll süüdi pole, see peab mingi eksitus olema.

Minu töökaaslane, kes oli mingi kõrgemat sorti kassapidaja või keegi, luges uuesti raha üle. Uuris ja puuris, kuniks selgus, et asi oli minu teada vist seifis, kus raha hoiti ja kust seda võeti. Ühesõnaga selgus, et see oli nende omapoolne viga ja eksimus, ning minu ees vabandati.

Kahjuks seoses pingetalumatuse ja väikeste muude probleemide/muredega pidin sealt töökohast lahkuma ja olen praegu kodune. Tunnistan, et kassapidaja tööst tunnen siiski puudust.