Kauplejad ei taha hinnatõusu näidata: seega hoitakse toidukorvi tüüptooted, mida ei ole eriti palju, suhteliselt normaalsel tasemel. Riik ei taha hinnatõusu näidata, sest see seaks kahtluse alla Eesti kui ühe potentsiaalselt Euroopa rikaima riigi kodanike heaolu tunde.

Toidukorvi sisu, millele statistika toetub, on kindel. Samas ei ole baasstatistikas arvestatud keskmisi kodukaupade, söögikohtade menüü, teenuste või riiete hindasid.

Hea võrdlus on inflatsioon ning hinnatõusu statistika. Eestis on inflatsioon Euroopa riikidest ühel kõrgeimal tasemel, mis tegelikult kajastab hindade tõusu väga hästi. Küll ei ole see ainuke näitaja.

Olen aktiivne inimene, kellel pole võimalik pidevalt hinnastatistikale rajanevate toodete baasil kodus küpsetada ja süüa. Seepärast esitangi alates euro kasutuselevõtust kogutud hinnavõrdluse veidi teistsuguse tabelina.

Toode/teenus:  Kroon Euro
Päevapraad südalinnas 32 EEK 3,2 EUR
Juuksur 50 EEK 7 EUR 
Kohv väljas keskmiselt 15 EEK  1,8 EUR
Massaaž soodustusega 120 EEK  12 EUR
Takso keskmiselt   50 EEK  6 EUR
Kokku eurodes  17,06 EUR30 EUR

Tabelis panin kokku teenused ja tooted, mida oma tavaharjumuste juures igapäevaselt kasutan ning millele soodsamaid alternatiive ei ole. Seda nimekirja võiks pikendada lõputult.

Hindade vahe on peaaegu kahekordne, kuid keskmine reaalne hinnatõus kolme aasta lõikes tundub natuke väiksem.

Hinnad tõusevad ning on alati tõusnud – deflatsiooni esineb maailmas tervikuna haruharva. Murepunktiks on palgad, mille keskmine 2009. aastal oli eurodesse arvestatuna 752,24 eurot, aga mis tänasel päeval on statistikaameti andmeil 900 eurot.

Loodan, et kallid kaasmaalased jõuavad jätkuvalt leiva laual hoida ning valitsus teadvustab natuke reaalsust. Elu on kallis lõbu.