EL-ist on Eestile kasu tulnud, kuid euroga hakkasid hinnad tõusma

Hiljuti täitus Eestil Euroopa Liidus 10 aastat ja kuigi mõnede skeptikute arvates pole selline katuseorganisatsioon Eesti arengut kuidagi aidanud, on elu Eestis 10 aastaga muutunud paremuse siiski paremuse poole. Erinevust on silmaga näha.

Palju on elustandardi tõusule aidanud kaasa euronõuded. Kuigi mõned neist tunduvad üpris totrad – näiteks ei tohi mõni puu- või juurvili olla teatud kuju või värviga, on need ikkagi mõeldud arvestades inimeste tervist ja toidulauda. Ka teistes elu valdkondades on euronõuded ja kuigi näiteks sööklatel ja maakauplustel näib mõnikord olevat raskusi euronõuete täitmisega, on ikkagi hea, et need nõuded on olemas. Kes teab, äkki muidu jookseksid söögi kohtades endiselt ringi lutikad ja toidu seest leiaksime juuksekarvu. Euronõuded on aidanud meil saada rohkem arenenud Euroopa sarnaseks ja seetõttu on need head.

Palju kasu on Eesti arengule tulnud ka Euroopa Liidu abirahadest. Me oleme jätkuvalt olukorras, kus maksame ise ELile vähem, kui vastu saame. Tänu abirahadele on Eestis arendatud infrastruktuuri, jagatud toetusi ja loodud uusi töökohti. Kust oleks Eesti viimase 10 aasta jooksul sellise raha leidnud, kas pidanud laenama?

Kuigi Euroopa Liitu kuulumisel heidetakse ette, et palju ettekirjutusi tuleb meile Brüsselist ning meie autonoomia on ohus. Kuid siinjuures tekib küsimus, et kui radikaalselt erinevad oleks meie otsused tänastest, kui me ELi ei kuuluks? Eesti siht on ju alati olnud saada Euroopaga võimalikult lähedalt integreerituks.

Koos Euroopa Liiduga käib kaasas ka ühisraha euro. Kuigi Euroopa Liit ise on olnud tore ja helde, siis muutus koos euro tulekuga ka minu isiklik maailmavaade kogu liidust. Asi on nimelt selles, et euro tuli valel ajal, just siis, kui võlakriis hakkas. Eesti pidi hakkama raskustes olevaid riike aitama ja seda vaatamata meie väikestele sissetulekutele. Ka hakkasid hinnad tõusma ning inflatsiooni pidurdumist pole veel nii pea näha. Hindu on ümardatud kõrgemaks ja ega keegi nii naljalt ei taha allahindlust ka teha. Kui 7 aastat tagasi sai 25 krooni eest lõunal käidud, siis nüüd maksab juba klaas piima 60 senti ehk umbes 10 krooni. Samas ega palgad pole ju koos hindadega kasvanud.

Eks suurtesse liitudesse kuulumine ole kahe otsaga asi. Seal on oma häid ja halbu külgi. Eesti iseseisvuse kohalt oli ELiga liitumine õige otsus, kuid euroga oleks võinud mõned aastad siiski oodata.