"Egiptuse ametnikud pidasid mind Iisraeli spiooniks"
Olin kolmenädalasel reisil Lähis-Idas. Olles veetnud esimese nädal aega rannakuurordis, otsustasin teised kaks nädalat seljakotiga ringi reisida. 25. jaanuaril, kui algasid rahutused Kairos, sattusin sündmuste keerisesse, mind aeti puulattidega tänavatel taga, võeti kaamera vales kohas filmimise eest ära ja viidi kohalikku vanglasse.
Istusin kokku 7 tundi kinni ja olin ilmselt üks esimesi turiste, kes kinni võeti. Sellest loost võib teha detailse kirjelduse, kogu protsessist, kuidas need inimesed kinni võeti ja mis sai nendest järgmise päeva jooksul edasi. Niipalju kui ma nägin. Kuna ma polnud osa riigipöördest ja olin ilmselgelt sinna "kogemata" sattunud, lasti mind vabaks.
Teine lugu leidis aset ligi kaks nädalat hiljem. Ma olin läinud riigist välja peale sündmusi Kairos, aga oli vaja tulla Hurghadasse, et Goadventure tšarterlennuga koju lennata.
Kogu riik oli sõjaväe kontrolli all. Ma sisenesin Iisraelist ja liikusin kohalike transportidega edasi. Kogu liiklus oli peaaegu et välja surnud. Teed olid tõkestatud ja igal pool kontrolliti inimesi. Ma läbisin teekonnal Hurghadasse kuus suuremat kontrolli, kus mind võeti bussist välja, uuriti läbi kotid ja nähes Iisraeliga seonduvaid asju ja templeid passis, otsustati seda asja pikemalt uurida. Nii ma veetsin pikki tunde ajutistes sõjaväebaasides, politseikontorites. Mind peeti Iisraeli spiooniks. Küsitleti ja uuriti põhjalikult igat detaili, et olla kindlad, et ma riigile ohtlik pole.
Kui üks kontrollpunkt lõpuks mind aktepteeris sain liikuda edasi, kuni järgmiseni, kus kõik algas otsast peale. Ma liikusin ühe päeva teekonda kaks päeva. Õhtustasin restoranis sõjaväeülematega, maja ees seisid tankid ja õhus valitses pinge. Liikusin vahetevahel punktides A punktideni B relvastatud valvete abil. Sõin sõdurite toitu ja oli ka aega, et ju mõni rahulik tee, keset maanteed lõputuna näival tühermaal. Ma hakkasin neid kohti isegi nautima, kuna need olid ainukesed kohad riigis, kus ma sain ennast turvaliselt tunda.
Samas oli see tõeline stress ja inimpsüühika peenestamine, pidada sellele kõigele vastu. Kõige selle juures hakkas mul saama raha otsa, telefoni aku sai tühjaks. Laadisin seda salaja laadisin ja tellisin kodust raha juurde. Saatsin salaja sõnumeid reisibüroole, kes pidas nõu välisministeeriumite esindajatega riigis. Ma olin aga olukordades, kus oli vaja kohest lahendust ja seda sain teha vaid ise. Ja ma jõudsin õnneks tagasi viimasele lennule, mis tõi eestlased koju.
