Oldi valmis minema ükskõik, mis tingimustel ja ükskõik, mis tööd tegema, peaasi, et saaks kohe minema. Ja selliseid "ükskõik, mis tingimustel" soovijaid on ka praegu.

Ma saan aru, et paljude jaoks on olukord meeleheitlik ja ainsa päästerõngana tundubki see ihaldusväärne välisriik. Ma ei laida seda mõtet maha, loomulikult on seal palgad tunduvalt suuremad ja, mis peaasi - kui lähed tööle ametlikku teed ja õigeid toiminguid järgides, siis ei tohiks küll probleeme tekkida. Või kui tekivad, siis on need ka seaduslikult lahendatavad ning mingi lahendus asjale tuleb igal juhul.

Minu kogemused näitavad aga ka seda, et minnakse valedega ja lootusega, et ehk see vale läheb siiski läbi. Soomes vajab firma kogemustega keevitajaid, soovijaid on palju ja kõik soovijad on suured tegijad ning oskused olemas igas kategoorias. Proovitöö tuleb teha Soomes ja seda oma kulu ja kirjadega. Minnakse ja ollakse kindlad, et töökoht on kindlustatud, kaasa ei võeta isegi nii palju raha, et tagasi saaks sõita, kui proovitöö ei õnnestu.

Ja mõnel ei õnnestugi. Tuleb välja, et inimesel on küll vajalikud paberid olemas, aga nõutud tööd pole rohkem teinud kui kuu või paar ja sedagi mõni aasta tagasi. Kisa aga tõuseb taevani: neid on petetud, neile on valetatud. Kas ikka on? Muideks, sellised valetajad ongi need, kes tahavad minna tööle mustalt ja on nõus töötama palju väiksema tasu eest, kui ametlikult tööle minevad inimesed. Kui teie oleksite ettevõtja ja oleks võimalik saada odavalt tööjõudu, kas te kahtleks? Ma ei usu, et eriti kaua. Eriti, kui ettevõtjaks Soomes on Eesti riigi kodanik, kes mõtleb vähe teisiti, kui Soome ärimees (kuigi ka nende hulgas on piisavalt sahkerdajaid).

Hetkel on siiski suur võimalus tööle minna ametlikult ja kõiki riske (või peaaegu kõiki) vältides. Inimkaubandus... kas ikka tõesti? Olgem ausad, me ise määrame endale hinna ja kui see ei sobi teisele osapoolele, siis ongi kaks võimalust - kas loobuda või leida mõlemat rahuldav kompromiss. Inimkaubal see võimalus puudub. Pigem on inimkaubaga tegemist siinsamas, meie armsa Eesti maapiirkondades, kus inimene pannakse fakti ette, et kui ei sobi, siis tõmba uttu. Aga ei saa tõmmata, sest teist tööandjat läheduses pole ja arved tahavad maksmist.

Head ja halba juhtub nii siin kui ka sealpool piiri, aga oma otsuseid teeme siiski ise. Minu soovitus kõigile minna soovijatele - ärge valetage, hinnake oma oskuseid ausalt ja minge ametlikult. Leping tuleb teha kohe tööle asudes, mitte aga "ah, kuu aja pärast või homme teeme". Kui sa ise enda eest ei seisa, on palju nõutud, et seda teeks sinu asemel teised. Eriti siis, kui oled oma hädad endale teadlikult kaela tõmmanud, lootes heale õnnele.