Eestlane Türgis: islamiriigis küll jõule ei peeta, kuid meie peres on sült ja praekapsas ikka laual
Oleme Türgi linnas Samsunis elanud väikeste vahedega juba 2008. aasta lõpust. See on siinses mõistes väike linn, mis asub Musta mere kaldal umbes 800 kilomeetri kaugusel Istanbulist.
Katame maakaardi eestlaste jõulumuljetega - eestlane välismaal, kirjuta meile!
Vaata kaardilt teisi postitusi!
Jõule oleme tähistanud siin siiski vaid viimased kolm aastat - kuna Türgis on valdav islamiusk, siis siin jõule ei peeta.
Meie pere on niiöelda segaperekond. Minu abikaasa on türklane ning enne minuga tutvumist ei teadnud ta jõuludest suurt midagi. Nüüdseks on ta aga pühadetoidu, traditsioonide ja kinkidega vägagi harjunud.
Kuigi tänavad, kauplused, restoranid ja kohvikud on kaunistatud ohtrate värviliste tulede, ehitud kuuskede ja tehislumega, mida Eestiski näha saab, on see kõik hoopis uue aasta saabumise tähistamiseks. Pühadekaunistusi ja muud seesugust kraami on poodidest palju saada ja seda juba detsembri esimesest poolest.
Jõuluajal on siin töö- ja koolipäevad. Pojale olen küll andnud vabaduse pühade puhul koolist puududa, aga valiku teeb ta ikka ise, millistel päevadel koju jääda.
Meie peres algab jõuluaeg esimese advendiga. Kaunistame pojaga kodu, paneme kokku ja ehime kuuse ning käima hakkab käima päkapikk. Olen märganud, et siin on peresid, kus samuti võib näha ehitud ja tuledes kuuski. Need küll siiski kunstmaterialist. Siin kasvab päris kuuski ka, aga tuppa ei too neid keegi.
Jõululaud on meil paljuski sarnane kodumaa omaga: kartul, sült, praad, praekapsas, kõrvitsasalat, hõõgvein, piparkoogid, kringel, vahuvein jne. Kuna siin sealiha ei sööda, siis kasutan veiseliha. Siin meie traditsioonilisi jõulutoite ei tunta, nii tuleb kõik ise teha. Praekapsa ja alkoholivaba vahuveini olen tavaliselt siiski suvel Eestist kaasa toonud. Pärast pidusööki jõululaupäeva õhtul on suur kinkide avamine.
Toredaid, rahulikke ja rõõmurohkeid pühasid ning tujuküllast aastavahetust kõigile. Erilised tervitused sugulastele ja sõpradele!
