Eestlane Norra lumeuputusest: ootasime lume äravedu kolm nädalat!

Lund on meil tänaseks maas olnud vaevu nädala, kui juba nurisetakse ja kirutakse küll ilmataati ja siis teehooldajaid. Igal pool on omad head ja vead, raha on igal pool puudu ja vastavalt kohalikule juhtimisstiilile hoitakse kas põhiteed hästi korras või kõrvalteed ja põhiteed nii enam-vähem läbitavana, et elu seisma ei jääks.

Teinekord võib jääda asi ka tehnilise võimekuse taha. Elasin mõni aasta tagasi Oslo kesklinnas ja seal on päris kitsad tänavad igal pool võrreldes Tallinna linnapildiga, ehk meil paistab teede osakaal liiga suur olevat.

Kui Tallinnas suudetakse lumi ära vedada enam-vähem nädalaga, siis Oslo kesklinna tänavatel saadi lumest lahti umbes kolme nädalaga. Senikaua kõik, mis maha sadas, see sinna ka jäi. Lumes sumpamine oli päris lõbus, tänavatele olid sisse sõidetud sügavad roopad, auto kõhualune lohises pidevalt lume ja jää pudru peal.

Kaks paari roopaid oli veel – parkimisalad mõlemal pool tänavat, kuhu erksamad kojamehed lund juurde viskasid. Hommikul auto juurde jalutades võis kohata pilti, kus auto ette ja taha oli tekkinud suur lumekuhi ja natuke oli poetatud auto alla ka. Siis tuli võtta labidas, mis oli igas autos tungivalt soovituslik ja oma sõiduk välja kaevata. Mõnikord kulus selleks tund või rohkemgi, plusspoolele võis kirjutada kohalikega sotsialiseerumise ja trenni tegemise.

Parkimine roopast roopasse ja sealt välja saamine oli alati omaette tsirkus, aga alati saadi hakkama, vahel ka kellegi toetava kätepaariga. Meil siin sajatatakse kõiki maapõhja, kuigi võiks leppida nelja aastakäiguga ja me oleme siiski inimesed. Ei ole mõtet ennast traumeerida päevast päeva teiste tegemata tööde või pärani taevaluukide pärast. Ärkame pisut varem, võimleme labidaga õues kel vähegi võimalust ja läheme paremate mõtetega päeva argisesse ossa edasi. Ilusat talveaega!